Venemaal Karjalas hukkus laste suvelaagri paadiõnnetuses 14 inimest ({{commentsTotal}})

{{1466338568000 | amCalendar}}

Venemaal Karjalas läks Säämajärvil ümber laste suvelaagris lõbureisi teinud plaat. Hukkus 14 inimest, 13 last ning täiskasvanud instruktor. Homme on Karjalas leinapäev.

Karjalas Säämajärvil läksid kaks paati ja parv tegema öist väljasõitu, kuid jäid tugevate tuuleiilide kätte. Alustel oli kokku 51 inimest suvelaagrisse tulnud inimest, neist neli täiskasvanud.

Üks paatidest läks tormi tõttu ümber, teine paat ja parv jõudsid tagasi kaldale, vahendas eriolukordade ministeeriumi Karjala osakond. Hilisemates teadetes on räägitud ka kahe aluse ümberminekust.

Pühapäeva õhtuks lõpetati päästeoperatsioon. Selgus, et hukkus 14 inimest - 13 last ja üks instruktor.

"Rühm koosnes orbudest ja rasketest perekondadest pärit lastest ning olid 12-15 aasta vanused," teatas Vene turismiamet Rosturizm. "Nende reisi Park Hotel Sjamozerosse organiseeris allhanke korras Moskva sotsiaalkaitseteenuste amet."

Vene lasteõiguste ombudsman Pavel Astahhov ütles varasemalt telekanalile RIA Novosti, et uppunud lastel polnud seljas päästevesti, kuid kohaliku kogukonna esindaja Andrei Orehhanovi sõnul olid kõikidel reisijatel päästevestid seljas.

"Kõikidel ohvritel ja ellujäänutel olid seljas päästevestid. Nad kas lämbusid või surid alajahtumise tagajärjel," lausus Orehhanov. Veetemperatuur järves oli kaheksa kuni kümme kraadi.

Turismireis järvele polnud eriolukordade ministeeriumi andmeil registreeritud ning päästetöötajaid poldud reisist ette teavitanud.

Võimud alustasid kriminaaljuurdlust ning üks laagri korraldajtest peeti kinni.

Kohalikke elanikke hoiatati pühapäeva hommikul tekstsõnumi teel, et piirkonnas on ilmastikutingimused halvad.

Esmaspäev, 20. juuni on kuulutatud Karjalas leinapäevaks. Kaastundeavalduse on teinud ka Moskva linnapea Sergei Sobjanin.

Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste

Allikas: BNS, Reuters



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: