Kasutamata väljund põllumajanduses: Eestis toodetakse vaid neljandik vajaminevast seemnekogusest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Tallinnas kestab rahvusvahelise seemnekontrolli organisatsiooni ISTA kongress. Eestisse on kogunenud üle 300 teadlase, seemnetootja ja seemnekontrolli asutuse juhi enam kui 40-st riigist. Kongressi peateema on seemnekvaliteedi tõstmine.

Eestis kasvatatakse teravilja, tatart, köögivilju, kaunvilju, õlikultuure, kartulit ning heintaimi. Eesti seemneliidu tegevjuhi Christel Mölderi sõnul on Eesti seemnekasvatus heal tasemel. Eesti taimede liigirikkus on suur, seeme on puhas ja GMO vaba ning müüa võib ainult sertifitseeritud seemet, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mölder tõi välja, et Eesti laboritulemused on usaldusväärsed, sest neil on ISTA akrediteering, mille baasil saab kõiki seemnepartiisid omavahel võrrelda. "Maailmaga võrreldes on meie kvaliteet väga hea. /---/ Meil on nii hea raamistik, milles toimetada - see annabki meie tugevuse," selgitas ta. Samuti kiitis Mölder riigipoolset tuge.

Eestis on seemnekasvatajaid umbes 70. Kõige enam kasvatatakse Möldri sõnul teravilja ning kaunviljade seemet, pisut vähem heina seemet. Mölder arvab, et seemnekasvatajaid võiks Eestis olla rohkem, sest praeguse statistika järgi toodetakse Eestis vaid neljandik sellest, mida siinmail vaja oleks.

"Meil on väga palju kasutamata potentsiaali selles osas. Paljud tootjad võiksid hakata tegelema ka seemne tootmisega," märkis ta.

Põllumajandusuuringute keskuse seemnekontrolli laboratooriumi juhataja Mari Jürmani sõnul sõltub seemnete kvaliteet mitmetest teguritest.

Laboris uuritakse kõige enam heina ja teravilja seemneid; kontrollitakse seemnete idanevust ja puhtust, et seemnetes ei oleks sees võõrtaimi.

Eestis on seemnekvaliteet seinast seina, arvab Jürman. Ta selgitas, et juba kogenud kasvatajate toodang on väga kvaliteetne, algajatel on aga teinekord selle tasemeni jõudmiseks päris pikk tee minna. Seemne kvaliteet sõltub aga ka looduslikest eeldustest: milline on olnud ilm seemnete kasvamise ajal, millal saak koristatud jmt.

Kontrolliks saadetud seemnetest saab sertifikaadi siiski suur enamus. Jürmani laboris tehakse aastas umbes 5500 proovi ning neist umbes 5000 saab positiivse hinnangu.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: