Kasutamata väljund põllumajanduses: Eestis toodetakse vaid neljandik vajaminevast seemnekogusest ({{commentsTotal}})

Autor: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Tallinnas kestab rahvusvahelise seemnekontrolli organisatsiooni ISTA kongress. Eestisse on kogunenud üle 300 teadlase, seemnetootja ja seemnekontrolli asutuse juhi enam kui 40-st riigist. Kongressi peateema on seemnekvaliteedi tõstmine.

Eestis kasvatatakse teravilja, tatart, köögivilju, kaunvilju, õlikultuure, kartulit ning heintaimi. Eesti seemneliidu tegevjuhi Christel Mölderi sõnul on Eesti seemnekasvatus heal tasemel. Eesti taimede liigirikkus on suur, seeme on puhas ja GMO vaba ning müüa võib ainult sertifitseeritud seemet, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mölder tõi välja, et Eesti laboritulemused on usaldusväärsed, sest neil on ISTA akrediteering, mille baasil saab kõiki seemnepartiisid omavahel võrrelda. "Maailmaga võrreldes on meie kvaliteet väga hea. /---/ Meil on nii hea raamistik, milles toimetada - see annabki meie tugevuse," selgitas ta. Samuti kiitis Mölder riigipoolset tuge.

Eestis on seemnekasvatajaid umbes 70. Kõige enam kasvatatakse Möldri sõnul teravilja ning kaunviljade seemet, pisut vähem heina seemet. Mölder arvab, et seemnekasvatajaid võiks Eestis olla rohkem, sest praeguse statistika järgi toodetakse Eestis vaid neljandik sellest, mida siinmail vaja oleks.

"Meil on väga palju kasutamata potentsiaali selles osas. Paljud tootjad võiksid hakata tegelema ka seemne tootmisega," märkis ta.

Põllumajandusuuringute keskuse seemnekontrolli laboratooriumi juhataja Mari Jürmani sõnul sõltub seemnete kvaliteet mitmetest teguritest.

Laboris uuritakse kõige enam heina ja teravilja seemneid; kontrollitakse seemnete idanevust ja puhtust, et seemnetes ei oleks sees võõrtaimi.

Eestis on seemnekvaliteet seinast seina, arvab Jürman. Ta selgitas, et juba kogenud kasvatajate toodang on väga kvaliteetne, algajatel on aga teinekord selle tasemeni jõudmiseks päris pikk tee minna. Seemne kvaliteet sõltub aga ka looduslikest eeldustest: milline on olnud ilm seemnete kasvamise ajal, millal saak koristatud jmt.

Kontrolliks saadetud seemnetest saab sertifikaadi siiski suur enamus. Jürmani laboris tehakse aastas umbes 5500 proovi ning neist umbes 5000 saab positiivse hinnangu.

Toimetaja: Greete Palmiste



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.