Rehvimajanduses võetakse toojate vastutus kitsamate pihtide vahele ({{commentsTotal}})

Autor: Rehviliit

Kasutatud rehvide kogumis- ja käitlemissüsteemi reguleerimiseks töötas keskkonnaministeerium välja ettepanekud jäätmeseaduse muutumiseks. Kolme peamise ettepaneku eesmärk on tõhustada järelvalvet, panna rehvide maaletoojaid senisest paremini vastutama rehvide taaskasutusse jõudmise eest ja auditeerida maaletooja esitatud andmeid.

Tartus Raadil asuvad rehvimäed või aasta alguses keskkonnaministeeriumi hoovile kallatud viis tonni kaaluv jäätmehunnik on ilmekad näited sellest, et kuigi seaduses on kehtestatud, et tootja peab rehvide taaskasutusse jõudmise eest vastutama, siis tegelikkuses asi ei toimi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Väljatöötatud ettepanekud peaksid aga tootjavastutust senisest paremini reguleerima. Keskkonnaministeeriumi nõunik Kaili Kuusk tõi näite, et kui rehvi maaletooja ei märgi end protokollides tootjana ega dokumenteeri ka rehve, laienevad kõik jäätmeseadusest tulenevad kohustused automaatselt edasimüüjale.

"See tähendab, et ka turustajal ei ole huvi osta rehve [sellelt] maaletoojalt, kes tegelikult jäätmeseaduse nõudeid ei täida," lisas ta.

Rehviliidu protestiaktsioon tänavu veebruaris.

Tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on ministeeriumi ettepanekud tervitatavad. Tema hinnangul suureneb töökodade kohustus veenduda, kas rehvide maaletooja on tootjale kohustatud vastutuse võtnud ning kas ostutehinguga antakse kaasa korrektsed paberid. See omakorda annab Kuurme arvates tõhusama kontrolli selle üle, kust rehvid pärit on.

Niisiis muutub vastutavaks tootjaks ka eraisik, kes otsustab Skandinaaviast tuua Eestisse kasutatud rehve. "See annab kindlasti keskkonnainspektsioonile ja järelevalveorganitel laiema õiguse rehvifirmasid kontrollida," on Kuurme optimistlik.

Vastutus laieneb ka e-kaubamajadele

Kogu vastutusala ülalmainitud muudatused Kuurme sõnul ei reguleeri: "Eraldi küsimus on, mida teha olukordadega, kus juriidilised isikud - transpordiettevõtted - otse Lätist ja Leedust internetikaubamajadest rehve deklareerivad. Veebikaubamajad ise ei ole seda teinud - kuidas vastutus selles laheneb?"

Kaili Kuuse sõnul on ka selle probleemi lahendamiseks esimesed sammud tehtud ja suuremad rehvide e-kaubamajad on tootjavastutusorganisatsiooniga juba liitunud. "Osa menetlustest on saavutanud ka selle, et e-kaubamajad on võtnud endale jäätmeseadusest tulenevad kohustused ja vastutuse," lisas Kuusk.

Rehvi maaletoojad saavad MTA-taolise auditeerimise

Ülejäänud ettepanekud puudutavad audiitorkontrolli nõude rakendamist rehvi maaletoojale. Audiitorkontrolli rakendamisega seoses muutub keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul tõhusamaks ka järelvalve.

Ta võrdsustas seda maksuameti tööga ettevõtete kontrollimisel. Tugevam auditeerimine kindlustab korrektsete andmete edastamise, mis omakorda annab võimaluse täpsemaks turuosaliste analüüsiks ja veelgi selgemaks kontrolliks, on Volkov kindel.

Taust: Viis tonni rehve viis sihile

Tänavu veebruaris kuulutas Rehviliit, et siinne rehvide taaskasutussüsteem on jõudnud krahhi äärele, sest Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa. Suurema tähelepanu võitmiseks kallas liit keskkonnaministeeriumi õuele viis tonni rehve.

"Kuna MTÜ Eesti Rehviliit tähelepanujuhtimisi pole riik aastaid kuulda võtnud ning ka ettevalmistamisel olevasse jäätmeseaduse muudatustesse Rehviliidu parandusettepanekuid vastu ei võetud, otsustas Rehviliit tuua probleemi sõna otseses mõttes Keskkonnaministeeriumi hoovile," põhjendas Kuurme aktsiooni.

Tema sõnul vedeleb Eestis praegu umbes 3000 korda rohkem taaskasutamata rehve kui keskkonnaministeeriumi hoovile viidud viis tonni.

“Tavaline autoomanik isegi ei tea, kas ostetud rehvidelt on rehvifirma taaskasutustasu maksnud või mitte. Seega võib ka ennast keskkonnateadlikuks pidav tarbija toetada ettevõtteid, mis müüvad maksupettusega konkurentsieelise saavaid rehve,” selgitas Kuurme veebruaris.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et parim lahendus probleemile on see, et kõik osapooled täidavad jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi ning on tagatud piisav järelevalve.

"Isegi kui kaugmüüjad liituvad rehviorganisatsioonidega ja maksavad teenustasu nagu see tänasel tasemel on, ei lahenda see kuhjunud probleeme, sest senised teenustasud ei kata ära tootjavastutusega seotud kohustuste kulusid," nentis ta.

Samas kinnitas ta veebruaris, et keskkonnainspektsioon on rehviprobleemiga jõuliselt tegelemas ja tootjavastutusorganisatsiooniga liitumise läbirääkimisi peetakse nelja suurema edasimüüjaga.

Toimetaja: Greete Palmiste



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.