Ekspert: topeltkodakondsuse arutlus on eksitav, sest president ei saa seda muuta ({{commentsTotal}})

Vaikselt tuure koguvas Eesti presidendivalimiste kampaanias on ühe teemana üles kerkinud topeltkodakondsuse lubamine. Paljud eksperdid aga leiavad, et see on eksitav, kuna presidendil pole võimalik kodakondsusseadust muuta. Täna vaieldi sel teemal Wabaduse kohvikus.

Reformierakonna üks võimalikest presidendikandidaatidest ja Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas täna taas, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ja seadustama topeltkodakondsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, miks ta on võtnud just topeltkodakondsuse oma kampaania kõige olulisemaks teemaks, vastas Siim Kallas, et teema paistab just praegu, mil inimesed palju rändavad, taaskord huvitavaks muutunud.

"Oleme nagu mingis murdepunktis, maailm on hakanud palju rohkem ringi liikuma. See tuli ootamatult ilmsiks põgenike ja pagulastega. Aga teistpidi on see ka üldse Euroopa Liidus [seotud] inimeste vaba liikumisega. Sellega seoses tulevad protsessid, millele me ei ole võib-olla siiani suutud adekvaatselt reageerida," kommenteeris Kallas.

Enamik presidendiks pürgijatest on juba öelnud, et Eesti kodakondsusseadus vajaks kaasajastamist ja teatud juhtudel võiks topeltkodakondsust lubada. Otseselt on topeltkodakonduse vastu IRL ja EKRE.

Nutt ja Reps: topeltkodakondsus pole presidendikandidaatide debatis oluline teema

Täna kehtiva kodakondsuse seaduse arhitekt Mart Nutt ütles, et piiratud ulatuses - näiteks sünnijärgselt - on Eestis topeltkodakondseid praegugi, kuid selle massiline andmine tähendaks väikeriigile julgeolekuohtu.

"Minu arvates on tähtsamaid teemasid, mille üle presidendikandidaadid võiksid arutada ja ärme unusta ka seda, et presidenil ei ole mitte mingisuguseid hoobasid kodakondsusseadust ega ka ühtegi teist seadust muuta. Mulle tundub küll, et see debatt on natukene eksitav," lausus ta.

Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul ei saa president seadusi algatada, kuid ta saab probleemidele tähelepanu juhtida. Kodakondsuse kõrval on aga veel teisigi olulisi Eesti rahvast puudutavaid teemasid, näiteks tasakaalustatud ühiskond.

"Meil on liiga palju neid inimesi, kes on tõrjutud, kes on eemal. See on ääremaa teema, see on varanduslik ebavõrdsus. Need on küsimused, kus president saab kutsuda inimesi arutama ümarlauale, pakkuda välja võimalusi on üleerakondlikud," arvas Reps.

Tema sõnul on presidendikandidaadid neid teemasid üritanud juba ka tasapisi käsitleda.

Toimetaja: Greete Palmiste



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: