Ekspert: topeltkodakondsuse arutlus on eksitav, sest president ei saa seda muuta ({{commentsTotal}})

Vaikselt tuure koguvas Eesti presidendivalimiste kampaanias on ühe teemana üles kerkinud topeltkodakondsuse lubamine. Paljud eksperdid aga leiavad, et see on eksitav, kuna presidendil pole võimalik kodakondsusseadust muuta. Täna vaieldi sel teemal Wabaduse kohvikus.

Reformierakonna üks võimalikest presidendikandidaatidest ja Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas täna taas, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ja seadustama topeltkodakondsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, miks ta on võtnud just topeltkodakondsuse oma kampaania kõige olulisemaks teemaks, vastas Siim Kallas, et teema paistab just praegu, mil inimesed palju rändavad, taaskord huvitavaks muutunud.

"Oleme nagu mingis murdepunktis, maailm on hakanud palju rohkem ringi liikuma. See tuli ootamatult ilmsiks põgenike ja pagulastega. Aga teistpidi on see ka üldse Euroopa Liidus [seotud] inimeste vaba liikumisega. Sellega seoses tulevad protsessid, millele me ei ole võib-olla siiani suutud adekvaatselt reageerida," kommenteeris Kallas.

Enamik presidendiks pürgijatest on juba öelnud, et Eesti kodakondsusseadus vajaks kaasajastamist ja teatud juhtudel võiks topeltkodakondsust lubada. Otseselt on topeltkodakonduse vastu IRL ja EKRE.

Nutt ja Reps: topeltkodakondsus pole presidendikandidaatide debatis oluline teema

Täna kehtiva kodakondsuse seaduse arhitekt Mart Nutt ütles, et piiratud ulatuses - näiteks sünnijärgselt - on Eestis topeltkodakondseid praegugi, kuid selle massiline andmine tähendaks väikeriigile julgeolekuohtu.

"Minu arvates on tähtsamaid teemasid, mille üle presidendikandidaadid võiksid arutada ja ärme unusta ka seda, et presidenil ei ole mitte mingisuguseid hoobasid kodakondsusseadust ega ka ühtegi teist seadust muuta. Mulle tundub küll, et see debatt on natukene eksitav," lausus ta.

Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul ei saa president seadusi algatada, kuid ta saab probleemidele tähelepanu juhtida. Kodakondsuse kõrval on aga veel teisigi olulisi Eesti rahvast puudutavaid teemasid, näiteks tasakaalustatud ühiskond.

"Meil on liiga palju neid inimesi, kes on tõrjutud, kes on eemal. See on ääremaa teema, see on varanduslik ebavõrdsus. Need on küsimused, kus president saab kutsuda inimesi arutama ümarlauale, pakkuda välja võimalusi on üleerakondlikud," arvas Reps.

Tema sõnul on presidendikandidaadid neid teemasid üritanud juba ka tasapisi käsitleda.

Toimetaja: Greete Palmiste



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: