Ekspert: topeltkodakondsuse arutlus on eksitav, sest president ei saa seda muuta ({{commentsTotal}})

Vaikselt tuure koguvas Eesti presidendivalimiste kampaanias on ühe teemana üles kerkinud topeltkodakondsuse lubamine. Paljud eksperdid aga leiavad, et see on eksitav, kuna presidendil pole võimalik kodakondsusseadust muuta. Täna vaieldi sel teemal Wabaduse kohvikus.

Reformierakonna üks võimalikest presidendikandidaatidest ja Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas täna taas, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ja seadustama topeltkodakondsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, miks ta on võtnud just topeltkodakondsuse oma kampaania kõige olulisemaks teemaks, vastas Siim Kallas, et teema paistab just praegu, mil inimesed palju rändavad, taaskord huvitavaks muutunud.

"Oleme nagu mingis murdepunktis, maailm on hakanud palju rohkem ringi liikuma. See tuli ootamatult ilmsiks põgenike ja pagulastega. Aga teistpidi on see ka üldse Euroopa Liidus [seotud] inimeste vaba liikumisega. Sellega seoses tulevad protsessid, millele me ei ole võib-olla siiani suutud adekvaatselt reageerida," kommenteeris Kallas.

Enamik presidendiks pürgijatest on juba öelnud, et Eesti kodakondsusseadus vajaks kaasajastamist ja teatud juhtudel võiks topeltkodakondsust lubada. Otseselt on topeltkodakonduse vastu IRL ja EKRE.

Nutt ja Reps: topeltkodakondsus pole presidendikandidaatide debatis oluline teema

Täna kehtiva kodakondsuse seaduse arhitekt Mart Nutt ütles, et piiratud ulatuses - näiteks sünnijärgselt - on Eestis topeltkodakondseid praegugi, kuid selle massiline andmine tähendaks väikeriigile julgeolekuohtu.

"Minu arvates on tähtsamaid teemasid, mille üle presidendikandidaadid võiksid arutada ja ärme unusta ka seda, et presidenil ei ole mitte mingisuguseid hoobasid kodakondsusseadust ega ka ühtegi teist seadust muuta. Mulle tundub küll, et see debatt on natukene eksitav," lausus ta.

Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul ei saa president seadusi algatada, kuid ta saab probleemidele tähelepanu juhtida. Kodakondsuse kõrval on aga veel teisigi olulisi Eesti rahvast puudutavaid teemasid, näiteks tasakaalustatud ühiskond.

"Meil on liiga palju neid inimesi, kes on tõrjutud, kes on eemal. See on ääremaa teema, see on varanduslik ebavõrdsus. Need on küsimused, kus president saab kutsuda inimesi arutama ümarlauale, pakkuda välja võimalusi on üleerakondlikud," arvas Reps.

Tema sõnul on presidendikandidaadid neid teemasid üritanud juba ka tasapisi käsitleda.

Toimetaja: Greete Palmiste



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.