Renoveeritud 86-aastane Illuka pühakoda taaspühitseti ({{commentsTotal}})

Peale põhjalikku renoveerimist taaspühitseti Ida-Virumaal Illuka pühakoda. 86-e aasta vanune kirikuhoone tehti korda annetajate ja Illuka valla toel.

Esimene luteriusu kirik Illuka vallas ehitati 1825. aastal Kuremäe teisele astangule Vene õigeusu puukiriku kõrvale. Pisut enne selle valmimist peatas riigivõim ehituse, hoone lõhuti maha ning asemele ehitati kloostri peakirik. Pragune Illuka kirik ehitati 1930. aastal ja ligi 90-aastane hoone vajas hädasti remonti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Illuka koguduse preester Avo Kiir rääkis, et just kunagine Illuka vallavanem Tarmo Kollo oli see, kes napilt 50-pealist kogudust uuendustöid korraldama julgustas.

"Algul tundus see muidugi utoopiline, aga kui ühel pisikesel kogudusel on selline soov oma pühakoda korda saada, siis tuleb taevaisa appi," arvas Kiir.

Kogudus, kohalik rahvas ja vallavalitsus panid seljad kokku ja nii leitigi remondiks vajalik 220 000 eurot.

Kirikuhoone sai uue voodri ja laed, korraliku soojustuse ja tänapäevase elektrisüsteemi. Altariruumile paigaldati Peterburis valmistatud kolm vitraažakent ning uus tammejalgadel kivialtar. 

Illuka koguduse juhatuse esimees Mäidu Kesler tunnistas, et kogudused kipuvad olema kaunis vaesed. "Ja mis seal muud, tuleb väga hästi saada omavalitsusega läbi," lausus ta. Nüüd võib loota, et koguduse värskenduskuuri läbinud pühakoda meelitab koguduse ka uusi liikmeid. "Alguses tulevad võib-olla lihtsalt uudistama, aga siis [ehk] hakkavad isegi rohkem käima," avaldas Kesler lootust.

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla arvates on kirikul oma sümboolne väärtus: see on kohaliku tegutsemise ja iseolemise tahte märk. Ka EELK piiskop hindab Illuka rahva ettevõtlikkust ja positiivsust.

"Siin on armastust palju olnud, et see pühakoda üles ehitada selliselt kaunilt nagu ta praegu on," lausus piiskop.

Uuendustööd projekteeris Andres Toome ja tööd teostas osaühing Scandec Ehitus.

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: