Riik plaanib üleminekut kesksele riiginõuete haldamisele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustab tööd riiginõuete konsolideerimise töögrupp, mille eesmärk on analüüsida ja välja töötada ühtne mudel üleminekuks riiginõuete kesksele sissenõudmisele.

Ettepanekud selleks esitatakse valitusele otsustamiseks 2017. aasta kevadeks, teatas ERR.ee-le rahandusministeerium.

Riiginõuete konsolideerimine puudutab kõiki riigi poolt kehtestatud, määratud ning tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, näiteks nagu maksud, riigilõivud, trahvid, õppelaenuvõlad ja sunnirahanõuded.

Täna tegelevad nõuete haldamisega mitmed erinevad asutused, näiteks maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

"Riiginõuete konsolideerimisega viiakse nii vabatahtlik kui ka sunniviisiline riiginõuete sissenõudmine ühtsetele alustele, et lõpetada senine killustatus ja topelttöö ning lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning suurendada efektiivsust nõuete edukal sissenõudmisel. Lisaks annab konsolideerimine olulise ja tervikliku info, millised on isikute tasumata kogunõuded riigi ees," ütles riigihalduse minister Arto Aas.

Nõude arvestusse kandmine, andmete kvaliteedi ja õigsuse tagamine jääb ka pärast nõuete konsolideerimist nõuet haldava asutuse kohustuseks.

Riiginõuete maht kogu riigis ilma maksunõueteta on aastas ligikaudu 194 miljonit eurot, millest suurema osa ehk 96 miljonit eurot moodustavad maa järelmaksu nõuded, 33 miljonit kohtuotsustest, trahvidest ja kohtute riigilõivudest tulenevad nõuded, 25 miljonit maanteeameti riigilõivunõuded ning 24 miljonit politsei trahvid ja riigilõivud ning ülejäänud riigiasutuste nõuded kokku moodustavad 16 miljonit eurot.

Rahandusministeerium moodustab projekti elluviimiseks töögrupi, kuhu kutsutakse erinevate asutuste esindajad, kuid ka teised huvigrupid, kellel puutumust riiginõuetega. Projekti detailine tegevuskava koostatakse projekti töörühma poolt hiljemalt tänavu septembriks.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: