Rooma sai esimese naislinnapea ({{commentsTotal}})

Virginia Raggi.
Virginia Raggi. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Rooma linnapeaks valiti pühapäeval populist Virginia Raggi, kes edestas peaminister Matteo Renzi Demokraatliku Partei (PD) kandidaati Roberto Giachettit.

Opositsioonilise Viie Tähe Liikumise (MS5) kandidaat Raggi kogus valimiste teises voorus kaks kolmandikku häältest.

37-aastane advokaat Raggi kasutas oma kampaanias edukalt ära rahulolematust Roomat raputanud korruptsiooniskandaalidega.

Raggi lubas oma võidukõnes olla kõigi roomlaste linnapea ja tuua linna institutsioonidesse seaduslikkuse ja läbipaistvuse.

Senitundmatust Raggist on saanud mõne kampaaniakuuga Itaalia politiika tuntuim nägu ja koomik Beppe Grillo loodud populistliku erakonna tõusev täht.

Rooma on olnud valitud juhita alates mullu oktoobrist, kui vasaktsentristliku PD liige Ignazio Marino oli sunnitud kulutusteskandaali tõttu tagasi astuma.

Ühes sellega on hakanud kahanema ka peaminister Renzi toetus ja Raggi edu Roomas võib kujundada ümber jõujooned 2018. aasta üldvalimisteks.

Linnapeavalimiste teine voor peeti ka Milanos, Napolis, Torinos ja Bolognas.

Viie Tähe Liikumine tõusis võimule ka Torinos, kus meeriks valiti samuti naine, 31-aastane Chiara Appendino, kes edestas senist paremäärmuslikku Põhjaliigasse kuuluvat linnapead.

Lohutuseks Renzile oli Milano, kus 51-protsendise toetuse kogus maailmanäituse Expo direktor Giuseppe Sala. Oodatud edu saatis PD-d Torinos ja Bolognas.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: