Riik ettevõtete kriitikat pälvinud aktsiisitõusu tühistada ei plaani ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi alkoholitootjad ja ettevõtted on aktsiisitõuse tugevalt kritiseerinud, ei näe valitsus põhjust aktsiisitõusu tühistamiseks, kirjutavad nii Eesti Päevaleht kui Postimees.

Vastupidiselt piirilinnast Valkast odavat alkoholi ostvate eestlaste igapäevasele kogemusele tõestab peaministri nõunik majanduse ja rahanduse valdkonnas Martin Lindpere statistika abil, et alkoholi hinnatasemes pole Eesti ja Läti vahel suuri kääre.

"Äsja oli meil aktsiisimäärade tõus ja ettevõtted kogusid suuri varusid. Nüüd ettevõtted realiseerivad neid varusid, mistõttu saabus selline sageli muutuvate andmetega periood, kus järeldusi on raske teha. Praegu olemasolevad andmed ei kinnita tarbimises märkimisväärset käitumuslikku muutust," rääkis ta.

Aktsiisipoliitika muutmiseks Lindpere hetkel põhjust ei näe. "Peaksime nägema mingisuguseid olulisi käitumuslikke muutusi. Praeguste andmete põhjal oleks sellist muutust kinnitada väga raske. Selle teemaga tegelevad ametnikud nii rahandusministeeriumis kui ka maksu- ja tolliametis ning olukorda analüüsitakse pidevalt," rääkis ta.

"Eesti alkohoolsete jookide hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli 2015. aastal 104 protsenti, Läti tase oli 106 protsenti. See tähendab, et eelmise aasta keskmisena oli alkohoolsete jookide hinnatase Lätis kõrgem kui Eestis," märkis nõunik. Piiriäärsest kaubandusest rääkides tuleks Lindpere sõnul vaadata ka seda pilti, kui võtta nii aktsiisi- kui ka käibemaksu toote müügihinnast maha.

Eestis on Lindpere sõnul 2700 kanget alkoholi müüvat kauplust. "Läti puhul räägime mõnest piiriäärsest kauplusest. Ma ei usu, et need paar lõunanaabrite poodi suudavad meid palju mõjutada. See on fakt, et nad mõjutavad piiri ääres olevaid kauplusi, kuid nad ei suuda endale haarata 10–20 protsendi suurust turuosa kogu Eestist."

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil aga nimetas mitu lisakulu, mida Eesti ettevõtted piiriäärsete kauplustega võrreldes kandma peavad. Esiteks turundus ja brändimine, millelt Läti piiripood saab paralleelkaubanduse kaudu säästa.

Teise põhjusena nimetas ta jaekaubanduse kulusid ostukeskkonnale. "Piiripoodide minimalistlikud müügitingimused ei ole võrreldavadki kapitalimahukate investeeringutega, mida on pidanud tegema siinsed kaubandusketid kultuurse ja tänapäevase ostukeskkonna loomiseks," sõnas Peil.

Kolmandaks nimetas ta Eesti kõrgemat palgataset ja märkis, et kõik juurdehindlused arvutatakse kumulatiivselt otsa maksudega hinnale. "Seega maksud, aktsiis ja nii aktsiisile kui ka ülejäänud hinnakomponendile lisanduv käibemaks mõjutavad lõpphinda eriti suurel määral," lisas Peil.

Piiritaguse Alko1000 poeketi Läti haru juhataja Einar Visnapuu on aga teisel arvamusel. "Ma olen ammu olnud seda meelt ja võin selle nüüd ka välja öelda. Tegelik vahe ei ole aktsiisis, selles pole üldse probleem. Probleem on kauplejate ahnuses. Ei ole mõtet nii uhkelt neid asju üles ehitada," lausus Visnapuu.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: