Galerii: tänasest pääseb Eesti saartele taas lennukiga ({{commentsTotal}})

{{1466403340000 | amCalendar}}

Täna hommikul startis lennuk Tallinnast Kärdlasse, samuti pealinnast Kuressaarde, kuid esimene lend hilines tund aega.

Kuressaare lennujaamas maandus täna hommikul uue operaatori Transaviabaltica esimene lend Tallinnast -Kuressaarde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Küllalt mugav, aga pisut mürarikas lennuk, aga üldiselt normaalne!" ütles lennureisija Andrei.

Esimese lennul oli aga ka omajägu mõru maitse juures, sest Kuressaarde ja tagasi Tallinna hilines lend enam kui tunni.

"See on tingitud eelkõige väikestest kasvuraskustest Tallinna lennujaamas. Hetkeks on see probleem juba lahendatud," ütles lennuettevõtte esindaja Rene Must.

"Ma väga loodan, et see traditsiooniks ei saa. Ma arvan, et see on ääretult oluline, et me selle lennuki täituvuse heaks saaksime, seda just seepärast, et kui vedaja peab tähtaegadest ja kellaaegadest kinni, siis usaldavad ka kliendid vedajat ja see on hästi oluline," rääkis ettevõtja Margus Puust.

Lennuk küll lendab taas, aga paljud saarlased oleksid soovinud uue hankega siiski liinile suuremat lennukit kui praegused 19-kohalised L 410 või Jetstreamid.

Linnapea ja Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Madis Kallas ütles, et tal on kahju, et ei ettevõtjaid ega omavalitsuse esindajaid ei kaasatud hanketingimuste määramisele. Need pandi kokku ainult majandusministeeriumi ja Saare maavalitsuse poolt.

"Me oleme näinud sisuliselt kaks aastat vaeva, et saada alates 2017. aasta 1. juunist lendama liinile suurem lennuk. Ja selle kahe aasta töö tulemus on see, et me saime endale juba alates sellest aastast kuni 2019. aastani lendama väikese lennuki. Siin on teatud vastuolu ja eks aeg näitab, mida see toob," ütles Kallas.

"Esiteks ei ole meie otsustand. Hanget ei viinud läbi Saare maavalitsus, aga me olime sinna hankesse kaasatud. Me oleme selle hanke käigus oma arvamust avaldanud võimaliku lennuki osas," kommenteeris Saare maavalitsuse maasekretär Jaan Leivategija.

"Ma usun, et selles suunas peavad kindlasti saarlased edasi tegutsema, et suuremat lennukit meil vaja on. Ja mina isiklikult olen täiesti veendunud, et suurema lennuki täituvust on Saaremaalt kindlasti võimalik saavutada," arvas Margus Puust.

Aastaid tagasi lendas Kuressaare Tallinn liinil Estonian Air 33-kohalise lennukiga Saab ja just sellist lennukit oleksid saarlased taas liinile oodanud.

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: