Pressinõukogu taunis Delfi ja Eesti Päevalehe artikli rõhuasetust ({{commentsTotal}})

Eesti Päevaleht
Eesti Päevaleht Autor/allikas: ERR

Pressinõukogu vaagis Helga Kaur Bhomrahi kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 13. jaanuaril ilmunud artiklile „Kremli-meelne ja häälekas „lastekaitse“ rühib Eesti poliitikasse“ ning leidis, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.

Artiklis on öeldud, et MTÜ Eesti Vanemad üks loojatest oli Helga Kaur Bhomrah, kes on vene rahvusest ja on nii eesti kui ka vene keeles jaganud Ukraina-vastaseid propagandaideid ja videomaterjali, samuti on artiklis öeldud, et praeguseks on Bhomrah MTÜ juhirollist taandunud.

Bhomrah kaebas pressinõukogule, et tema kohta on esitatud moonutatud infot, kuid küsimustega või faktide kinnitamiseks tema poole ei pöördutud ning kinnitas, et kirjutas toimetusele, et artiklis tehtaks parandusi, kuna see sisaldab valeinfot (et ta on MTÜ asutajaliige), kuid toimetus ei vastanud ja artiklit ei muudetud. Samuti polnud ta rahul, et artiklis rõhutati, et ta on rahvuselt venelane.

Eesti Päevaleht vastas, et artiklis väidetakse, et kaebaja on üks loojatest, mis tingimata ei võrdu asutajaks olemisega ning lehe kinnitusel oli ta asutamisperioodil MTÜ üks kõneisikuid.

Artikkel räägib, kuidas MTÜ tegevus on seotud Venemaa propagandaorganisatsioonidega ja sealjuures omab uudisväärtust tõsiasi, et MTÜ üks kõneisik on vene rahvusest. Leht leiab, et Bhomrah ei ole artiklis osapooleks, kellelt oleks tulnud kommentaari küsida.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi eksisid ajakirjanduseetika koodeksi punkti vastu, mis ütleb, et ei sobi rõhutada rahvust, kui sellel pole uudisväärtust.
Pressinõukogu hinnangul ei oma antud artikli kontekstis tähtust ega uudisväärtust fakt, mis rahvusest kaebaja on.

Kuna Bhomrah oli aktiivselt tegev MTÜ algusaastetel ja esines ka MTÜ kõneisikuna, siis ei saa pidada valeks tema nimetamist MTÜ üheks loojatest.

Delfi ja Päevaleht avaldasid pressinõukogu otsuse 16. juunil.

Toimetaja: Marek Kuul



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: