Peterburis avatud Mannerheimi mälestustahvel valati punase värviga üle ({{commentsTotal}})

Mannerheimi mälestustahvel Peterburis.
Mannerheimi mälestustahvel Peterburis. Autor/allikas: Venemaa kultuuriministeerium/mkrf.ru

Peterburis valati pühapäeva hommikul punase värviga üle marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoonel avatud alles neljapäeval.

Määritud mälestustahvli pidid puhtaks pesema instituudi kadetid, vahendasid Fontanka (lisatud fotod mälestustahvli pesemisest - Toim.) ja Yle.

Esimest korda rünnati mälestustahvlit juba neljapäeval, mõni tund pärast avamistseremooniat. Siis otsustasid vandaalid rohelise värvi kasuks.

Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.

Mälestustahvli avamistseremooniast võtsid neljapäeval osa presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski.

Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."

"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris Sergei Ivanov.

Enne mälestustahvli avamist pidi teemat kommenteerima ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "Tõepoolest, siiamaani tekitab Mannerheimi isik tuliseid vaidlusi, kuid kindlasti ja ühemõtteliselt saab öelda, et tegu on silmapaistva isikuga, kes on seotud meie ajalooga ja kelle rolli uurivad ajaloolased veel pikka aega," märkis president Putini kõneisik.

Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: