Peterburis avatud Mannerheimi mälestustahvel valati punase värviga üle ({{commentsTotal}})

Mannerheimi mälestustahvel Peterburis. Autor: Venemaa kultuuriministeerium/mkrf.ru

Peterburis valati pühapäeva hommikul punase värviga üle marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoonel avatud alles neljapäeval.

Määritud mälestustahvli pidid puhtaks pesema instituudi kadetid, vahendasid Fontanka (lisatud fotod mälestustahvli pesemisest - Toim.) ja Yle.

Esimest korda rünnati mälestustahvlit juba neljapäeval, mõni tund pärast avamistseremooniat. Siis otsustasid vandaalid rohelise värvi kasuks.

Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.

Mälestustahvli avamistseremooniast võtsid neljapäeval osa presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski.

Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."

"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris Sergei Ivanov.

Enne mälestustahvli avamist pidi teemat kommenteerima ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "Tõepoolest, siiamaani tekitab Mannerheimi isik tuliseid vaidlusi, kuid kindlasti ja ühemõtteliselt saab öelda, et tegu on silmapaistva isikuga, kes on seotud meie ajalooga ja kelle rolli uurivad ajaloolased veel pikka aega," märkis president Putini kõneisik.

Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.