Eesti mereväelane tõuseb esmakordselt NATO mereväeüksuse ülemaks ({{commentsTotal}})

Johan-Elias Seljamaa (paremal)
Johan-Elias Seljamaa (paremal) Autor/allikas: mil.ee

Sel nädalal asub NATO 1. alalise miinitõrjegrupi etteotsa kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, tegemist on esimese korraga, kus Eesti mereväelasele usaldatakse NATO mereväeüksuse juhtimine.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülema vahetustseremoonia Kieli mereväebaasis toimub 22. juunil, kui tänavu jaanuarist gruppi juhtinud Saksa mereväe kaptenleitnant Martin Schwarz annab juhtohjad üle Eesti mereväe kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaale, ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasik ERR.ee-le.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevadegrupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, näitab NATO lippu ja kohalolekut erinevate riikide õppustel ja harjutustel.

Kaptenleitnant Seljamaa alluvusse kuuluv staap saab olema rahvusvaheline. Lisaks temale kuuluvad staapi kolm Eesti mereväelast ning mereväelased Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist.

Koostöö rahvusvahelisust rõhutab ka kasutatav staabilaev, milleks on Saksa mereväe toetuslaev Elbe. 2017. jaanuarist suureneb staabitöös osalevate Eesti mereväelaste hulk ning staabilaevaks saab Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev. NATO 1. alalise miinitõrjegrupi juhtimine antakse eestlaste poolt üle 2017. aasta suvel.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: