Droonide arvukus on pannud venima lennulubade väljastamise ({{commentsTotal}})

Droon
Droon Autor/allikas: Threod Systems

Kaameradroonide lennud on suvisel ajal üha populaarsemad ja seetõttu võib kontrollitud õhualal lennuloa väljastamise käik suurenenud koormuse tõttu venida.

Propelleri jõul lendavate kaamerate ehk droonide lennutajate arv on viimaste aastatega tõusnud mitmetuhandeni. Ohutuse tagamiseks vajaliku lennutaotluse esinemises võib esineda tõrkeid, kuna lennuameti lennulubade taotlemise süsteem vajaks IT-lahendust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tallinna ja Tartu linna ning teiste lennuväljadega linnade lähiümbruse kohal tuleb droonide lennutamiseks taotleda luba lennuametist.

Lennutegevuse vaneminspektor Karl Rattassepa sõnul väljastas lennuamet maikuus 146 ning juunis praeguseks hetkeks ligi 100 lennuluba.

"Valgemat aega on rohkem, ilmad on paremaks läinud. Siis esitatakse seetõttu lennuametile ka rohkem taotlusi. Sellepärast vahel on tekkinud selline olukord, kus me kahjuks ei ole jõudnud kõigile taotlustele õigeaegselt vastata," sõnas lennutegevuse peainspektor Karl Ratassep.

Hinnanguliselt on Eestis kolm tuhat drooniomanikku. Lennulubade arv jääb lennuameti andmeil aga 300 ringi, mis on osalt tingitud loa vajalikkusest vaid kontrollitud õhutsoonis. Kuid vastamata lennutaotlusi esineb sellegipoolest.

"See võib olla mõni protsent. Või pisut rohkem. Konkreetset numbrit ei oska praegu öelda," sõnas Ratassep.

Elukutselise droonilenduri Jaan Kronbergi sõnul tekitab kinnituseta jänud lennuloa taotlus olukorra, kus järgmisel korral drooniomanik lendu ei registreeri. See aga seab ohtu üldise lennundusohutuse lennuväljade lähistel.

"Kui inimesed mingi hetk ei saa tagasisidet, siis nad hakkavas ignoreerima mingisuguseid reegleid. Nad ei hakka lendu kooskõlastama, vaid lihtsalt lähevad," lausus Kronberg.

"Aina rohkem inimesi võtab selle välja nagu mobiiltelefoni ja lendabki sellega. Võib-olla alati ei aimagi seda reaalset ohtu, mis ta võib teistele valmistada sellega," lisas Kronberg.

IT-lahendus päästaks

Programmeerija taustaga Kronberg pakub ühe võimalusena IT-lahenduse loomist. Ka lennuamet tunnistab vajalikkust uuendada praegust taotlussüsteemi.

"Siis saaks sinna süsteemi pookida külge ajutised piirangud, mis oleksid taotlejale kohe nähtavad. Kui ühes või kohas tohib või ei tohi lennata. Või on seal näiteks kõrguspiirangud ees. Sellisel juhul toimiks kõik automaatselt," selgitas Ratassep.

Lennulubade kooskõlastuse saamise lihtsustamiseks lõid droonikasutajad omal algatusel ka veebiplatvormi. Kuid see lahendab probleemi vaid osaliselt.

"Vabatahtlikuna tegi Daniel Sepp Tartust valmis lahenduse lennuluba.ee. See on veebilehekülg, kuhu saab märkida ära kus, kuhu, millal ja kes [drooniga] lendab. Genereeritakse valmis dokument, mis saadetakse nii lennuametile kui taotluse saatjale. Aga kui vaadata seda protsessi kogu tervikuna, siis muutus ainult üks ots ja probleem ei lahenenud," märkis Jaan Kronberg.

Inimfaktorita toimivaks lahenduseks on vajalik üleminek terviklikule IT-lahendusele, mis oleks ühenduses teiste andmebaasidega. Selleks lennuametis ressursid hetkel puuduvad.

Drooni käitamiseks vajalik lennuluba on lennuliikluse ohutuse tagamiseks nõutav lennuväljade lähedal. See tähendab 20-25 kilomeetri raadiuseline kontrollala kehtib Tallinnas ja Tartus, Saare-ja Hiiumaal, kuid ka Pärnus ja Rakveres. Samuti idapiiri vahetus läheduses.

Drooni lennutamiseks kontrollitavas õhutsoonis tuleb tasuda riigilõivu 45 eurot aastas. Enne igat üksiklendu tuleb lennuametilt saada kooskõlastus, mille taotluse käik kestab kolm kuni seitse tööpäeva enne plaanitavat lendu.

Väljaspool kontrollitud õhutsooni on kuni 150 meetri kõrgusel drooni lennutamine lubatud ilma loata. Lennuameti sõnul on juuli keskel kavas Tallinna kohale luua täiendava kooskõlastuskohustuseta lennuala.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: