Tallink Silja juht: Eesti ja Soome peavad Aasia turistide nimel koostööd tegema ({{commentsTotal}})

Tallink Silja tegevjuht Margus Schults.
Tallink Silja tegevjuht Margus Schults. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallink Silja tegevjuht Margus Schults ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule, et lähitulevikus Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit ei ehitata. Aasia turistide ligitõmbamiseks soovitab ta aga Soome ja Eesti ettevõtetel rohkem koostööd teha.

"Võib-olla kunagi, kui tehnoloogia on piisavalt arenenud," sõnas Schults Ylele tunneliplaane kommenteerides.

Samuti ei usu ta, et laevaliiklus kahe linna vahel lõppeks ka siis, kui tunnel kunagi valmis saab. Näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline tunnel on läbinud mitmeid saneerimisi, kuid tihe laevaliiklus on jätkunud kogu aeg.

Kruiisiäri suurim konkurent on kodune diivan

Konkurents Helsingi, Tallinna, Turu ja Stockholmi vahelises laevaliikluses on väga tihe. Mõnikord on ettevõtted olnud üsna suurtes raskustes, kuid vahepeal on olukord paistnud küllaltki hea.

Küsimusele, miks tihe liiklus ei taga stabiilset kasumit, vastas Schults, et laevandus nõuab tõeliselt suuri investeeringuid. "Me oleme kümne aasta jooksul investeerinud umbes miljard eurot. Meie järgmine laev maksab 230 miljonit eurot.

Tallink Silja müügist üle poole moodustab laeval toimuv müük. Ülejäänu on ligikaudu piletitulu ja kaubavedu. Seega tuleb investeerida nii laevadesse kui ka personali, et kliendid end hästi tunneksid ning merereisi ajal raha kulutaksid.

Schultsi sõnul on kruiisiäri üha selgemalt konkureerimas inimeste vaba aja pärast. Kui kodus, spaades, ostukeskustes või lennuturismi sihtkohtadest on huvitavam, siis inimene kruiisile ei lähe. Seega peavad laevad olema ligitõmbavamad.

Peterburi kruiisiliini ei plaanita

Schultsi sõnul on Läänemere põhjaosa endiselt Tallinki peamiseks tegevuspiirkonnaks. Kuigi erandeid on, siis regulaarseid Vahemere ja Peterburi kruiise hetkel ei kaaluta.

"Kui me vaatame poliitilist ja majanduslikku olukorda, siis riskid on liiga suured," kommenteeris ta Peterburi kruiisiliini teemat.

Noroviiruse laine on möödas

Tallink Silja on kindel, et noroviiruse laine on püsivalt möödas. Haigust ei põhjustanud laeval pakutavad toit või jook, vaid viirus jõudis laeva mõne reisija kaudu.

Schultsi kinnitusel piirdus kahju peamiselt lisapuhastustöödega ehk ulatus mõne tuhande euroni. Osa klientidest loobus oma reisist, kuid osa lükkas seda vaid edasi. Schultsi hinnangul oli kõige kurvem see, et osade klientide usaldus laevafirma vastu vähenes.

"Õnneks saime olukorra kiirelt kontrolli alla. Meid on ka palju kiidetud selle eest, et me oleme reisijaid nii avalikult informeerinud," rääkis Schults.

Tema kinnitusel on tavapärane olukord taastunud, uusi nakatumisi pole enam olnud ning reisijaid on laevadesse naasnud.

Aasia turiste on üha rohkem, nende teenindamiseks on vaja koostööd

Aasiast, eriti Hiinast pärit turistide vool Soome ja Eestisse kasvab tohutul kiirusel. Näiteks aprillis ööbis Soomes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 30% rohkem hiinlasi.

Nii Soome kui ka Eesti turismifirmad üritavad aktiivselt meelitada läbisõidul olevaid Aasia turiste jääma riiki mitmeks päevaks.

Schultsi arvates peaks selliste turistide teenindamiseks Eesti ja Soome ettevõtted senisest rohkem koostööd tegema.

"Igaüks üritab saada koogist oma tükki. Keegi ei mõtle selle peale, kuidas me saaksime esialgu ühiselt koogist võimalikult suure tüki ja hakkaksime alles siis tükkide pärast võitlema," selgitas ta. "Aasiast vaadates on Eesti ja Soome nii kuradi lähedal teineteisele. Seal ei mõisteta, et oleme kaks eraldi riiki; hiinlased sooviksid käia nii Helsingis kui ka Tallinnas."

Ka Tallink Silja laevadel on Aasia reisijate arv märkimisväärselt kasvanud. Aasialased on ka väga teretulnud turistid, sest nad kulutavad palju raha nii maal kui ka merel.

Toimetaja: Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: