Pühapäevatarvitajate narkoainete analüüsipunktidel poleks Eestis mõtet ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Joseph Eid/AFP/Scanpix

Hollandis saavad nn pühapäevatarvitajad lasta vastavat narkootilist ainet testida, kuid Eestis poleks sellel mõtet, sest siin on probleem pigem sõltlastega. Seetõttu alustab politsei sügisest hoopis SMS-kampaaniaga, kus nii pühapäevatarvitajaid kui sõltlasi teavitatakse nende ebaseaduslikust tegevusest.

Hiljuti tuvastas politsei uue ohtliku narkootikumi, mis on segu fentanüülist ja amfetamiinist. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on probleem just narkootikumide põhiaine väljaselgitamisega. Kui tarvitaja sisaldust ei tea, võib vale kogus surmav olla.

Hollandis, kus kangete narkootikumide omamine on samuti keelatud, on nn pühapäevatarvitajatel võimalik nende sisaldust testida 25 selleks ette nähtud kohas.

Terviseorganisatsiooni Jellinek esindaja Floor van Bakkum rääkis, et niimoodi saavad nad ka ülevaate, mis narkootikumid on liikvel ning see annab võimaluse inimesi hoiatada

„Meie ülesanne on tagada inimestele informatsioon narkootikumidest, et nad ei kahjustaks enda tervist,“ ütles Bakkum. Ta rõhutas, et kedagi ei julgustata keelatud aineid tarbima, vaid testima nende koostist ja mõju.

„Meie eesmärk pole inimesi hukka mõista, vaid vältida tarvitajate sattumist eluohtlikesse situatsioonidesse,“ selgitas Bakkum.

Eestis süsteem ei toimiks

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Anna-Liisa Pääsukese arvates ei toimiks Hollandi süsteem Eestis, kuna meil on probleem pigem sõltlastega.

„See süsteem on suunatud ennekõike pühapäevatarvitajatele ehk neile, kes planeerivad oma tarvitamist ette,“ seletas Pääsuke.

Hollandi süsteem toimib põhimõttel, et inimene saab tuua narkootilise aine testimispunkti analüüsimiseks. Kui seda konkreetset ainet on ka varem testimispunkti toodud, osatakse vastus öelda kiiresti. Kui tegu on aga täiesti uue ainega, võib vastuse saamine võtta kuni nädala.

Eestis on aga probleem sõltlastega, kellel ei ole aega oodata vastust.

Sügisest saavad tarvitajad SMS-hoiatuse

Urmet Tambre tõdes, et pühapäevatarvitajaid on tegelikkuses liiga palju, et politsei jõuaks nende kõigiga tegeleda, kuid Hollandi kombel testimispunkte pole selle tõttu mõtet rajada. Pigem intensiivistada ennetustööd, mida politsei plaanib sügisel teha oma sms-kampaaniaga.

Tema sõnul on Eestis ligikaudu 10 000 sõltlast ning neile lisanduvad ka veel pühapäevatarvitajad. Kõik need inimesed annavad moel või teisel keelatud aineid edasi.

„Politsei ei saa kõiki 10 000 inimest kinni pidada. Nüüd on küsimus kuidas inimesi teavitada, et nad panevad toime kuritöö. Nii saab inimene ise otsustada, mis ongi SMS-kampaania eesmärk – mitte hirmutada, vaid anda inimesele võimalus ise otsustada.“

Toimetaja: Marju Himma



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: