Riigikohus: Liviko kartellileppe süüasi pole aegunud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohus märkis, et Liviko kartellileppe süüasi pole aegunud, nagu leidis tänavu jaanuaris Tallinna ringkonnakohus, mis tähendab, et teise astme kohus peab kaasust uuesti vaagima.

Mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasja osalised pääsesid Tallinna ringkonnakohtu 20. jaanuari otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning praeguseks on väidetavad süüteod aegunud.

Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu mullu 29. aprillil tehtud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega lõpetada. Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.

Maakohus andis kõik süüdistatavad 11. juunil 2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja ehk 2014. aasta 11. augusti möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes ülalkirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.

Seejärel viis riigiprokurör Laura Feldmanis süüasja riigikohtusse, esitades määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsusele, mis vabastas Liviko kartellileppe süüasja osalised väidetava süüteo aegumise tõttu kriminaalsüüst."Leian, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust," ütles Feldmanis toona.

Esmaspäeval avaldatud lahendis nõustub riigikohus prokuröriga, leides, et süüasi pole aegunud. Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu jaanuarikuise otsuse ja saatis süüasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused.

Sellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: