Rootsi eurosaadik: Brexitist võidaksid tumedad jõud, Putin ja Le Pen oleksid õnnelikud ({{commentsTotal}})

Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul.
Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootslastest Euroopa Parlamendi saadikuid teeb väga murelikuks Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ning nende hinnangul oleks Brexiti näol tegu "tumedate jõudude" võidukäiguga.

"Kui see laviin algab, siis ma ei tea, kus see veel lõppeb," vahendasid The Local ja uudisteagentuur TT Liberaalse Rahvapartei eurosaadiku Jasenko Selimovici sõnu.

Mõõduka Koalitsioonipartei veteranpoliitik Gunnar Hökmark on sarnaselt murelikult seisukohal, sest tema hinnangul saaksid Brexitist tuule tiibadesse "Euroopa kõige tumedamad jõud".

"[Vladimir] Putin oleks väga õnnelik - talle meeldiks näha lõhenenud Euroopat. Ja Marine Le Pen oleks samuti väga õnnelik," nentis ta vihjates Kremli ja Prantsuse Rahvusrinde lähedastele suhetele.

Sotsiaaldemokraadist eurosaadik Marita Ulvskog märkis, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oleks väga valulik ka Rootsi jaoks.

"Halvimal juhul võime me sattuda surve alla ühineda eurotsooniga," sõnas ta. Praegu on nii Rootsi kui ka Suurbritannia Euroopa Liidu liikmed, kuid kummalgi riigil pole samas kavas eurot kasutusele võtta.

Praegu on kahtlevad isegi need poliitikud, kes seni on üsnagi Euroopa Liidu vastaseid seisukohti omanud.

"Meile ei meeldi Euroopa Liit, kuid veel vähem sallime me natsionaliste ja rassiste," ütles Vasakpartei saadik Malin Björk viidates Ühendkuningriigi Iseseisvusparteile (UKIP), mis on EL-ist lahkumise kampaania kandvaks jõuks.

Erakonna Feministlik Initsiatiiv ajaloo esimene eurosaadik Soraya Post kommenteeris praegust olukorda aga järgnevalt: "Ma ei ole küll eriline EL-i sõber, kuid mida kauem ma siin olen olnud, seda rohkem olen ma aru saanud, et see on vajalik rahu, võrdsete õiguste ja soolise võrdsuse tagamiseks."

Ainsana intervjueeritud Rootsi poliitikutest toetas Brexitit paremäärmuslikuks peetud Rootsi Demokraatide saadik Peter Lindgren. "See on põnev aeg. Loomulikult on sellel oma tagajärjed, kui Suurbritannia lahkub, kuid see on nagu iga asjaga - tegeleme sellega siis, kui aeg käes."

Arvamusküsitlused on viimasel ajal näidanud 23. juuni referendumi puhul vägagi erinevaid tulemusi - võitu on prognoositud nii EL-is jätkamise kui ka lahkumise kampaaniale - kuid kindel on see, et tulemus saab olema väga tasavägine.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: