Austerlannalt võeti lapsed ära, sest tema IQ on liiga madal ({{commentsTotal}})

Mänguväljak, foto on illustratiivne.
Mänguväljak, foto on illustratiivne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Austrias on saanud palju vastukaja juhtum, mille käigus võtsid sotsiaaltöötajad ühelt naiselt ära tema kaks last ja seda põhjusel, et naise intelligentsuskvoot ehk IQ pole piisavalt kõrge. Nüüd on üks Austria tuntumaid advokaate asunud tegutsema, et naisele tema lapsed tagasi saada.

34-aastane Evelin Müller elab maakohas, Alam-Austria liidumaal Statzendorfi asulas. Tal on kaks last, 6 kuu vanune Victoria ja kaheaastane Ryan, kes võeti nüüd emalt ära põhjusel, et naise intelligentsuskvoot on vaid 64 ning sotsiaaltöötajate hinnangul pole naine piisavalt arukas, et laste kasvatamisega toime tulla, vahendas The Local.

Sotsiaaltöötajatel on nüüd kavatsus lapsed kasupere hoole alla anda.

Müllerit asus aga aitama üks laste huvide eest seisev heategevusorganisatsioon Fly, kelle hinnangul polnud otsus Müllerilt lapsed ära võtta õiglane. Fly tegevuse tulemusena on naise õigusi kaitsmas nüüd tipptasemel advokaat Nikolaus Rast.

Esimesel kohtuistungil oli Müller pisarais ning selgitas, et ta ei suuda siiani uskuda, et tema lapsed talt ära võeti.

Naise sõnul öeldi talle vaid seda, et kuna tema IQ on 64, siis ei suuda ta oma laste eest hoolitseda.

Advokaat Rast aga juhtis tähelepanu sellele, et hoolimata madalast intelligentsuskvoodist on naine saanud keskhariduse ning et tal on täielik õigus oma lapsi tagasi nõuda.

Tänapäeval arvutatakse inimese intelligentsuskvoot erinevate testide tulemusena, mediaantulemuseks loetakse 100. Kaks kolmandikku elanikkonnast jääb intelligentsuskvoodi puhul vahemikku 85-115. 5% inimestest ületab 125 punkti piiri, samuti jääb 5% inimestest alla 75 punkti piiri. Intelligentsuskvoodiga 64 või alla selle on üks inimene 122 seast.

Oluline on samas meeles pidada, et intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist taset ja seetõttu on selle liigset ning sagedast kasutamist otsuste tegemisel ka varem kritiseeritud.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: