USA kindral Hodges: NATO peab suutma vägesid kiiremini liigutada ({{commentsTotal}})

Kindralleitnant Ben Hodges, USA Euroopa maavägede ülem.
Kindralleitnant Ben Hodges, USA Euroopa maavägede ülem. Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Hodges ütles BBC saates "Hardtalk", et NATO ei suuda praegu oma vägesid Ida-Euroopas liigutada nii kiiresti kui Venemaa.

"Venelased saavad liigutada suuri üksusi ja suurt hulka tehnikat pikki vahemaid väga kiiresti," nentis Hodges kommenteerides äsja Poolas lõppenud NATO suurõppust Anakonda-16, millest võttis osa 31 000 sõjaväelast Poolast, USA-st ning veel 17 liitlas- ja viiest partnerriigist.

USA kindrali sõnul peab samasugune tegutsemiskiirus olema ka NATO-l. "Kolmepäevase etteteatamisega tuleb meil seda suuta," sõnas ta.

"Asi, mille pärast ma kõige rohkem muretsen, on vaba liikumine. Nende äkkõppused, mida nad korraldavad. Ma olen isiklikult alati üllatunud, kui nad neid korraldavad. Seega te saate aru, miks see mind hirmutab," selgitas Hodges.

Alates 2007. aastast on Venemaa koolitanud oma relvajõude viima läbi "igat sorti operatsioone" ning võimalik kriis võib tuua kaasa ka hübriidsõja elemente, sealhulgas "vastiku küberkeskkonna", lausus kindralleitnant.

Hodges on veendunud, et NATO peab looma "sõjalise Schengeni tsooni", millega antaks 28-liikmelisele alliansile liikumisvabadus. "Venelastel on liikumisvabadus oma riigi piirides. Nad saavad liikuda ükskõik kuhu Venemaa sees, nii kiiresti, kui soovivad," toonitas sõjaväelane.

Põhja-Atlandi nõukogu otsustas eelmisel nädalal suurendada liitlaste kohalolekut regioonis sellega, et Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse saadetakse igasse riiki pataljoni suurune üksus.

Ida-Euroopas on Hodgesi hinnangul praegu puudu hävituslennukitest ja õhutõrjevõimekusest, kuid NATO heidutust on tugevdamas asjaolu, et USA kavatseb panustada 3,4 miljardit dollarit, et "tehnika tagasi Euroopasse tuua".

"Ma näen Venemaad kui ainsat potentsiaalset ohtu, mis oleks võimeline hävitama USA, Suurbritannia, Saksamaa või ükskõik millise teise riigi. Seda nende tuumaarsenali pärast. Ning nad räägivad tuumarelvadest päris palju," nentis Hodges.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: