Galerii: keskpolügoonil peeti Saber Strike'i lõpulahing ({{commentsTotal}})

{{1466434614000 | amCalendar}}

Rahvusvaheline õppus Saber Strike kulmineerus täna keskpolügoonil peetud ulatusliku lõpulahinguga, kus keskenduti seni läbiharjutatud maa- ja õhuväeüksuste erinevatele lahingelementidele.

Õppuse viimane aktiivne päev algas raketisüsteemi HIMARS ja 155mm suurtükkide M777 lahinglaskmistega, millele järgnes strateegilise pommitaja B-52 ülelend ja Eesti, Läti, Soome, Saksa ja Ameerika Ühendriikide üksuste tegevus maastikul, keda toetasid õhust ründekopterid Apache.

Osana õppusest sooritavad Ühendriikide ründelennukid A-10 täna veel Jägala-Käravete maantee laiendusel maandumis- ning õhkutõusmisharjutuse.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Saber Strike Eesti jaoks oluline eelkõige seetõttu, et toob siia meie tugevaima liitlase Ameerika Ühendriikide üksused ja tehnika.

"Need, kes ise tahavad midagi julgeoleku tagamiseks ära teha, nendega tahetakse koos harjutada, me näeme seda väga selgelt oma õppustel. On väga tähtis, et lisaks Ameerika Ühendriikidele on siin harjutamas ka soomlased, sakslased ja väga paljud Euroopa riigid," lisas Terras.

Eesti on sel aastal õppuse Saber Strike juhtriik, siin asub õppuse juhtstaap. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmab üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimuvast osast võtavad osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Õppuse esimeses faasis harjutasid osalevad üksused 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse.

Esmalt treenisid üksused koostööd pataljoni tasandil ning seejärel brigaadi tasandil, fookus on Eesti ja liitlasüksuste ja erinevate relvaliikide vahelise koostöö arendamisel. Õppuse teises faasis viidi läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärgiks oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Õppuse lõputseremoonia toimub homme Tapa linnakus.

Terras: provokatiivne on õppusi mitte teha

Õppusel pöörati põhitähelepanu Eesti ja liitlas- ning partnerite üksuste koostööle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Koostöö sujub kenasti, kõik laabub. Räägime omavahel inglise keeles, töö edeneb ja kaevata pole millegi üle," rääkis Soome Euroopa lahinguüksuse võitleja, vanemseersant Eero Tahvonaine.

"Saber Strike'il on minul esimene kord. Õppus läks väga hästi, saime koostööd harjutada liitlastega ja nägime ka nende tehnikat. Liitlastega koostöö sujus ja oli ka näha, et üksused toimisid väga hästi," kinnitas Scoutspataljoni pooljao ülem, nooremseersant Kristjan Eskla.

"See oli päris muljetavaldav, mida me täna siin nägime. Ma pean tunnistama, et kõike seda ei olnud mina ka näinud. Esimest korda lasti ka maa-maa raketisüsteemi, mida Eestis ei olnud siiamaani mitte kunagi ajaloos tulistatud. See oli päris muljetavaldav," rääkis kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras.

Suurõppus Saber Strike on pälvinud kriitikat, justkui oleks tegu sõjalise provokatsiooniga naaberriikide vastu.

"Minu arust on provokatiivne mitte teha õppusi, sest kuna Ukrainas ja Gruusias õppusi ei tehtud, siis anti võimalus rünnata. Ma arvan, et me peamegi tegema õppusi selleks, et ära hoida igasugust eskalatsiooni," kommenteeris Terras.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: