Video: ründelennukid A-10 maandusid Jägala-Käravete maanteele ({{commentsTotal}})

{{1466431736000 | amCalendar}}

Michigani rahvuskaardi ründelennukid maandusid ja tõusid õhku Jägala-Käravete maanteelt. Tegu oli õppuse Saber Strike ühe osaga, mille käigus piloodid harjutasid tegutsemist piirkonnas, kus on vähe lennuvälju ning tuleb kasutada kõiki sobivaid võimalusi.

Kella 14 ajal saabus Läti õhuväe Lielvārde lennubaasist Jägala-Käravete maantee kohale neli Michigani rahvuskaardi lennukit A-10. Nõukogude ajal rajati sinna tagavaramaandumisrada sõjalennukitele. Kas siin neid ka maandus, pole teada, küll aga maandusid seal nn "moosiriiulid", et väetist peale võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selgus, et ameeriklaste jaoks pole maanteel maandumine igapäevane asi.

"Meie teada pole A-10 seda teinud 1980. aastatest alates. Me harjutame maandumist lühikesel rajal ja keerulistes tingimustes. Aga see on üle pika aja esimene kord, kui A-10 maandub maanteel," selgitas Selfridge'i rahvuskaardi 127. õhuväegrupi ülem, brigaadikindral Doug Odie Slocum.

Protseduur on selline, et korraga maandub üks ründelennuk, samal ajal tiirutab paariline õhus ja jälgib ümbrust. Viie kuni kümne minuti pärast tõuseb A-10 taas õhku ning on järgmise maanduja kord.

Operatsiooni ettevalmistamisel tuli sulgeda tee ja raiuda maha võsa ning puid.

"Ma tahaksin tänada kõiki maaomanikke, kelle maad siin maaantee ääres on. Nad olid väga vastutulelikud - lubasid mõned puud ja võsa maha võtta, et oleks piisav ohutusala lennukile," ütles õhuväe ülem, kolonel Jaak Tarien.

Peaaegu 40 aastat kasutusel olnud A-10 lennuk on mõeldud maaväe lähitoetuseks ning on tänu kiirlaskekahurile tõhus tankide ning punkrite hävitamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: