Josing: järgmise kütuseaktsiisi tõusu võiks ümber vaadata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Konjunktuuri inistuudi juhataja Marje Josing kinnitab, et aktsiisitõusud tekitavad kiiresti piirikaubanduse ning leiab, et teemat on käsitletud ohtlikult lihtsustades, eraisiku vaatepunktist, samas kui kannatab meie ettevõtete konkurentsivõime.

Veebruarist tõusnud alkoholiaktsiisi maksulaekumist vaadates kommenteeris konjunktuuri instituudi juhataja Marje Josing, et maksulaekumise suure protsendi üle ei tasu praegu rõõmustada, kuivõrd selle sees on suur summa ette soetatud varude arvelt.

"Aktsiisi laekumine ei ole taastunud," kinnitas Josing Vikerraadio saates "Uudis+".

Josing tõstatas retoorilise küsimuse, kas riigi aktsiisipoliitika peab olema selline, mis sunnib ettevõtjaid väga suuri varusid koguma, et saavutada konkurentsieelis. "Tubakaga välditi seda nii, et on maksumärk - vana aktsiisimääraga saab seda müüa veel kolm kuud, siis tuleb üle minna uuele aktsiisimäärale. Alkoholile võiks aga lausa kahe või kolme aasta varu teha, see on väga hea äriplaan! Kas me peaks riigis selliseid varusid üldse võimaldama?" küsis Josing.

Konjunktuuri instituudi juht möönis, et Tartu suuremad kauplused on juba saanud klientidelt tagasisidet, et Lätis alkoholi järel on soodsam käia.

Josing nentis, et valdkondlik kommunikatsioon lähtub enamasti üksikisiku tasandist, milles leitakse, et kahe õlle pärast pole mõtet Lätti sõita, kuid konjunktuuri instituudis vaadatakse laiemat pilti: on oht uue varimajanduse valdkonna tekkeks, seda enam, et Läti kaupluste populaarsus on kuust kuusse kasvanud.

"Kui ka väikeettevõtjad leiavad, et meie hulgihind on kallim kui Läti jaehind, siis see ahvatlus sinna minna on päris suur. Kuigi ametlikult seda Eestis müüa ei tohi, siis takistada või kontrollida on seda ka väga raske," leidis Josing. "Nendes protsentides on väga palju tõtt. Kui näha seda hinnavahet, siis see on äriliselt väga atraktiivne."

Õlleaktsiisi vahe on Eestis ja Lätis kahekordne, ka kange alkoholi puhul mängib aktsiisi suurus olulist rolli, nõnda et ka viina hind kujuneb Eestis Lätiga võrreldes pea kahekordseks.

Josingu sõnul räägivad turismifirmad juba uuest turismiatraktsioonist: Pärnus puhkavad soomlased ei põlga ära ka väikest tretti Lätti alkoholi järele.

Kütuseaktsiis tapab ettevõtjate konkurentsivõimet

Josingu hinnangul võiks plaani järgmise aasta jaanuarist veel kütuseaktsiisi tõsta praeguses olukorras üle vaadata. "Asi on isegi juba praegu hull, kas seda veel hullemaks teha?" oli Josing ettevaatlik.

Jällegi leidis ta, et mindud on ohtliku lihtsustamise teed ja räägitud eraisikutest, kuid tegelikult mõjutab kütuseaktsiis eeskätt ettevõtete, iseäranis transpordisektori konkurentsivõimet. Sedasi võib väga lihtsalt juhtuda, et Eesti ettevõtjad jäävad lõunanaabritega võrreldes kehvemasse konkurentsisituatsiooni.

"Kahjuks on piirikaubandus väga kerge tekkima, oleme ju aastaid nautinud seda, kuidas soomlased käivad Eestist alkoholi ostmas ja rõõmustanud, et meie eelarvesse see raha laekub. Nüüd võivad lätlased hakata rõõmustama, kui neil konkurentsieelis on," hoiatas Josing.

"Läinud aastal tõusis kütuseaktsiis 15%, kuid me saime seda raha eelarvesse rohkem ainult 0,9%, nii et me ei saa seda raha aktsiisiga kätte," oli Josingu sõnum.

Toimetaja: Merilin Pärli



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: