Savtšenko: Venemaa naabrid peavad hoidma ära piiride nihutamise ({{commentsTotal}})

Ukraina parlamendisaadik Nadia Savtšenko kutsus Venemaa naaberriike koostööle, et vastu seista idanaabri agressiivsetele sammudele.

"Niikaua, kui naaber tahab haarata enda kätte võõraid maid ja soovib süüdata sõjakoldeid kõigis oma naabermaades, rahu Euroopas olema ei saa. Seepärast ma leian, et ei tohi lubada piiride nihutamist," ütles Savtšenko esmaspäeval BNS-ile Strasbourgis, pärast esinemist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) migratsioonikomitees.

"Ma arvan, et naabrile tuleks seletada, et vaja on elada rahus," lisas Ukraina poliitik.

Savtšenko on valitud Ukraina parlamenti ja ta on ka Ukraina ENPA-delegatsiooni liige.

"Ukraina on praegu sellisel piiril, aga ei tohi lubada Euroopa piiride nihutamist, kuna kõik, kes on olnud (Venemaa - BNS) naabrid – eestlased, lätlased, leedulased, poolakad moldaavlased – kõik, kes on vahetud naabrid, need teavad, milline see naabriksolek on," rääkis Savtšenko. "Euroopa riigid, kes on rohkem lääne pool, nad ei taha tunda Venemaad oma naabrina. Seepärast peame olema koos, et piirid 21. sajandil jääksid sinna, kus nad praegu on," ütles Savtšenko.

Savtšenko avaldas ka tänu riikidele, kes Ukrainat ja tema vabastamist on toetanud. "Olen tänulik selle eest, mida teised riigid on juba teinud," ütles ta.

Venemaa vabastas sealse kohtu poolt 22 aastaks vangi mõistetud Savtšenko, kes vahetati kahe Ukrainas vangistatud Vene sõjaväelase vastu, 25. mail, pärast massiivset rahvusvahelist survet.

Ukraina sõjaväelendur Savtšenko langes 2014. aasta juunis Donbassis peetud lahingute käigus separatistide kätte vangi, kes andsid ta üle Venemaa võimudele. Venemaa süüdistas Savtšenkot kahe Vene ajakirjaniku tapmisele kaasaaitamises. Savtšenko mõisteti 22. märtsil Venemaa kohtus 22 aastaks vangi. Pärast vangistamist valiti Savtšenko Ukraina parlamenti ülemraadasse ning ta on ka ENPA liige.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: