Savtšenko: Venemaa naabrid peavad hoidma ära piiride nihutamise ({{commentsTotal}})

Ukraina parlamendisaadik Nadia Savtšenko kutsus Venemaa naaberriike koostööle, et vastu seista idanaabri agressiivsetele sammudele.

"Niikaua, kui naaber tahab haarata enda kätte võõraid maid ja soovib süüdata sõjakoldeid kõigis oma naabermaades, rahu Euroopas olema ei saa. Seepärast ma leian, et ei tohi lubada piiride nihutamist," ütles Savtšenko esmaspäeval BNS-ile Strasbourgis, pärast esinemist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) migratsioonikomitees.

"Ma arvan, et naabrile tuleks seletada, et vaja on elada rahus," lisas Ukraina poliitik.

Savtšenko on valitud Ukraina parlamenti ja ta on ka Ukraina ENPA-delegatsiooni liige.

"Ukraina on praegu sellisel piiril, aga ei tohi lubada Euroopa piiride nihutamist, kuna kõik, kes on olnud (Venemaa - BNS) naabrid – eestlased, lätlased, leedulased, poolakad moldaavlased – kõik, kes on vahetud naabrid, need teavad, milline see naabriksolek on," rääkis Savtšenko. "Euroopa riigid, kes on rohkem lääne pool, nad ei taha tunda Venemaad oma naabrina. Seepärast peame olema koos, et piirid 21. sajandil jääksid sinna, kus nad praegu on," ütles Savtšenko.

Savtšenko avaldas ka tänu riikidele, kes Ukrainat ja tema vabastamist on toetanud. "Olen tänulik selle eest, mida teised riigid on juba teinud," ütles ta.

Venemaa vabastas sealse kohtu poolt 22 aastaks vangi mõistetud Savtšenko, kes vahetati kahe Ukrainas vangistatud Vene sõjaväelase vastu, 25. mail, pärast massiivset rahvusvahelist survet.

Ukraina sõjaväelendur Savtšenko langes 2014. aasta juunis Donbassis peetud lahingute käigus separatistide kätte vangi, kes andsid ta üle Venemaa võimudele. Venemaa süüdistas Savtšenkot kahe Vene ajakirjaniku tapmisele kaasaaitamises. Savtšenko mõisteti 22. märtsil Venemaa kohtus 22 aastaks vangi. Pärast vangistamist valiti Savtšenko Ukraina parlamenti ülemraadasse ning ta on ka ENPA liige.

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema