Setomaa ettevõtjad toetavad valdade ühinemise korral piirkonna majandust miljoni euroga ({{commentsTotal}})

Setomaa ettevõtjad on valmis piirkonna arengusse panustama miljon eurot, kuid vaid juhul, kui praegused Setomaa vallad moodustavad ühise omavalitsuse.

Olgugi, et vastuvõetud haldusreformi seadus võimaldaks Setomaa valdadel - Mikitamäel, Värskal, Meremäel ja Misso vallas asuval Luhamaa nulgal - ühineda kas või homme, on kohalike omavalitsuste volikogud ühinemise osas eriarvamusel. Samas ettevõtjatel on üks kindel seisukoht, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selge eesmärk on, et Setomaa koonduks ühise omavalitsuse alla, sest see on olnud täna piirkonna arengumootoriks ja tõukeks," ütles Seto kongressi vanemate kogu peavanem Aarne Leima.

"Seto bränd kui selline ehk kaubamärk on juba nii tugev ja positiivse kuvandiga, et meie arvates oleks rumalus seda mitte kasutada oma tuleviku turundustöös ja kauba turule toomisel," rääkis Ostrova festivali korraldaja ja Seto Aiad juhatuse liige Neeme Tulp.

Nii otsustasidki ettevõtjad, et kui volikogud otsustavad ikkagi hääletada ühtse Setomaa moodustamise poolt, käiakse ühiselt välja miljon eurot piirkonna arendamiseks.

"Me kõik mäletame näiteks Balti ketti - kas siis Balti ketti keegi konkreetselt kutsus kedagi? See oli inimeste initsiatiiv ja siin on täpselt samamoodi ettevõtjad rõõmuga sellega kaasa läinud. Valmisolek on väga laialdane," kinnitas Tulp.

Kuhu ja kuidas ettevõtjate kokkupandud ühte miljonit eurot Setomaal kasutama hakatakse, otsustab edaspidi juba Seto kongessi vanemate kogu.

"Ettepanekud raha jagamiseks tuleksid ikkagi Setomaa uue omavalitsuse volikogult, aga vanemate kogu kinnitab need otsused. Nii et ettevõtjad hiljem ei hakka seda protsessi suunama. Ma arvan küll, et ei hakka," rääkis Leima.

Miljon eurot seto ettevõtjate raha on sama palju lisaks, kui seto vallad saaksid riigilt vabatahtliku ühinemise korral. Samas kutsub Seto kongressi vanemate kogu kõiki teisi pretsedenti oluliseks pidavaid ettevõtjaid algatusega ühinema.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: