Rootsi eestlased tahavad lauluväljakule Roman Toi skulptuuri ({{commentsTotal}})

{{1466484029000 | amCalendar}}

Seoses helilooja ja koorijuhi Roman Toi 100. juubeliga tegi Rootsi Eestlaste Liit Eesti valitsusele ettepaneku luua ja paigaldada Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa kuju kõrvale tema skulptuur.

Roman Toi tegevust koorijuhina, heliloojana ja organisaatorina Saksamaa sõjajärgsetes DP-laagrites, Montrealis ja Torontos ning ülemaailmsetel ESTO päevadel on võrreldud Gustav Ernesaksa mitmekümneaastase panusega okupeeritud Eestis, teatas liit ERR.ee-le.

"Kõige selle ilmekaks väljenduseks valiti nad mõlemad esimese, taasvaba Eesti, 1990. aasta laulupeo audirigentideks. Toi tõi endaga Tallinnasse mitte ainult oma segakoori "Estonia", vaid ka Eestis varem keelatud Juhan Aaviku koraali "Hoia Jumal Eestit", mida tuli publiku soovil korrata koguni kolm korda," märkis liit.

Rootsi eesltaste sõnul sümboliseerib Gustav Ernesaksa järelemõtlik kuju lauluväljakul eesti laulupidude võitlevat traditsiooni raskelt vaenatud olukorras ning samas ühendab Eesti Muusikaakadeemia audoktor Roman Toi oma isikus Lääne-eestlaste vankumatult rahvuslike ja demokraatlike laulupidude indu, rõõme ja sära.

"Hea ja igatpidi sobiv oleks ka meie laialiaetud rahvaharude üksteise taasleidmise ja tulevase ühtehoiu mõttes näha ka maestro Roman Toi kuju Tallinna lauluväljakul maestro Gustav Ernesaksa kõrval," leidis liit.

Rootsi eestlaste liidu esimees Sirle Sööt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Roman Toi on ühendanud omavahel Välis-Eesti kogukonna ja Eesti kogukonna.

"Ta on võrdväärne Ernesaksaga, sest paljud eestlased Eestis tegelikult ei tea, kes on Roman Toi, aga ta on kõikidele väliseestlastele sama nagu Gustav Ernesaks," rääkis ta.

Kultuuriministeerium kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et kuna tegu on alles ettepanekuga, oodatakse enne kommentaaride andmist ära erialaliitude seisukohad.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: