Brüsseli ostukeskuses oli pommihäire, Belgia peaminister kutsuti kriisikoosolekule ({{commentsTotal}})

{{1466491790000 | amCalendar}}

Brüsseli kesklinna ostukeskuses peeti täna kinni mees, kes väitis, et kannab pommivööd. Korrakaitsjad olid juhtunu tõttu kõrgendatud valmisolekus ning peaminister kutsuti kriisikoosolekuga. Peagi aga selgitati välja, et mehel tegelikult mingit lõhkeainet ei olnud.

"Täna hommikul kella 5.30 ajal võeti vahi alla mees, kellel võis olla kaasas lõhkeaine. Armee demineerimisrühm otsib sellele hetkel kinnitust," teatas prokuratuuri pressiesindaja varem. Kaubanduskeskuse City2 ümbrus piirati politseinike poolt ümber ning liiklus piirkonnas suleti, vahendasid Reuters ja Belgia prantsuskeelne ringhääling RTBF.

Allikate kinnitusel helistas esimesena politseisse kahtlustatav ise, kes teatas, et ta kannab pommivööd. Võimuesindajad saabusid kiiresti sündmuskohale ning võtsid mehe kinni.

Pärast "pommivöö" analüüsimist jõuti veendumusele, et tegu pole lõhkeainega. Belgia meedia andmetel sisaldas mehe "pommivöö" hoopis küpsiseid ja soolapakke. Samuti ei leidnud pommirühm kaubanduskeskusest ühtegi pommi või jälge lõhkeainetest.

Hommikul kokku kutsutud kriisikeskuse koosolek, millest võttis osa ka peaminister Charles Michel, on praeguseks lõppenud. Senist terroriohu taset pole muudetud.

Pommiähvarduse teinud mehe käitumuse motiiv on hetkel veel selgusetu. 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: