Haldusreformi seadus ja kahe tooli seadus jõuavad riigikohtusse ({{commentsTotal}})

{{1466489829000 | amCalendar}}
Kõpu vald.
Kõpu vald. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Eesti kõige väiksemate omavalitsuste sekka kuuluv Kõpu vald vaidlustab riigikohtus hiljuti parlamendis heaks kiidetud haldusreformi seaduse, aga ka niinimetatud kahe tooli seaduse.

Viljandimaal asuva Kõpu valla volikogu esimees Kaja Lind ütles ERR.ee'le, et volikogu võttis vastu otsused, et esitab riigikohtule mõlema seaduse kohta taotluse.

"Iga volikogu õigus ja võimalus on see tähelepanek teha," märkis ta.

Nn kahe tooli seaduse kohta esitab Kõpu taotluse, kuna Linnu hinnangul ei vasta see võimude lahususe printsiibile.

"Meie sooviksime, et riigikogu liikmed teeks tööd riigikogus ja kohalikud aktiivsed ja kohapeal eluoluga hästi kursis olevad inimesed saaksid võimaluse osaleda kohapeal töös. Näeme, et nende inimeste töö kohapeal on tulus. Leiame, et riigikogus olevate inimeste kasu on meile suurem, kui nad teevad tööd seal, riigikogus," selgitas Lind.

Haldusreformi seaduse vaidlustamise kohta rääkis Lind, et see on viimane võimalus valda säilitada ja see kasutatakse ära.

"Antud seadus on tähtaegu lühendanud, millega me pole rahul, see paneb teatud surve peale läbirääkimistele, kui ühinemistest rääkida. Aga ka kui tekib veel erinevaid küsimusi, kuid nende koostamiseks läheb natuke aega. Näiteks kui tekib küsimusi, et lugedes seadust, siis sundliidetud vallad raha ei saa, aga kas see on võrdne kohtlemine," rääkis ta.

"See pole mingi võitlus, vaid lihtsalt oma kogukonna eest küsimuste esitamine. See on meie võimalus seda teha. Eks need küsimused ole juba enne üleval olnud," lisas ta.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu kahele väga kaalukale seadusele. Neist esimene, haldusreformi seadus, määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama. Teisega anti parlamendi liikmetele voli kuuluda tulevikus valla- ja linnavolikogudesse, kirjutab Sakala.

Kõpu vallas on 643 elanikku.

Kaja Lind ütles Sakalale, et initsiatiiv algatuseks sündis Kõpus, kuid sellele on põhimõttelist poolehoidu avaldanud veel mitme omavalitsuse tegelased, kellega nad on konsulteerinud.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: