Tartumaal hukkunud nuumsead lähevad omanikule kalliks maksma ({{commentsTotal}})

{{1466498552000 | amCalendar}}

Täna hommikul sai veterinaar- ja toiduamet teate, et ühes Tartumaa farmis on ventilatsioonisüsteemi rikke tõttu surnud 171 nuumikut. Sigade hukkumine läheb omanikule kalliks maksma, sest pärast seakatkuepideemiat kindlustusseltsid enam sigu kindlustada ei võta.

Kokku oli farmis üle 2500 sea. Täna hommikul farmi kontrollinud veterinaar- ja toiduameti Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kase hinnangul võis nuumikute surma põhjustada rike elektrisüsteemis.

„See seiskas farmi sundventilatsiooni, mistõttu sead hukkusid,“ ütles Kask.

Seda, mis osaühingule Freiendsland kuuluvas seafarmis Alatskivil Kasumetsas täpsemalt juhtus, praegu veel teada ei ole, kuna uurimine alles käib ja ettevõtte juhid juhtunut kommenteerida ei soovi.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tõdeb, et kui farmis ventilatsioon kaob, on lämbumissurm kiire tulema.

"Tegemist on olukorraga, kus on palju loomi väikesel pindalal koos. Elutegevuse tagajärjel tekib seal palju gaase ja õhutemperatuur ka on päris kõrge, juhul kui nõuetekohane ventilatsioon ei ole tagatud. Kui ventilatsioon peaks päris ära langema, siis praeguste ilmaoludega kuskil paar-kolm tundi on piisav, selleks et loomad seal hukkuvad," tõdes Kalda.

Selleks, et niisugused õnnetused ära hoida, peaksid elutähtsad süsteemid olema Kalda sõnul dubleeritud.

"Kui on süsteemid, mis nõuavad elektrivarustust, siis peab kindlasti olema kasutusel peasüsteem, mis annab rikketeate, juhul kui elektrivarustus katkeb. Sõltuvalt farmi tüübist ja võimalustest, kui seal puudub näiteks võimalus seinte mahavõtmiseks või uste avamiseks, siis peab seal kindlasti olema ka varusüsteem, näiteks elektrigeneraator, mis tuleb käivitada teatud aja jooksul pärast rikketeate saamist," selgitas Kalda.

Eesti tõusigade aretusühingu tegevjuhi Urmas Lahe sõnul on seafarmides igaks juhuks ka aknaluugid ning kui ventilatsioon kaob, siis aknad ja uksed avatakse. Samas tõdeb ta, et kõigi sigadeni värske õhk jõuda ei pruugi.

Kahju 20 000 eurot

Kahju, mis sellise koguse nuumsigade hukkumine ettevõttele toob, võib Lahe sõnul küündida 20 000 euroni. Lisaks sellele peab ettevõte maksma veel AS-ile Vireen, kelle loomsete jäätmete käitlemise tehases sead põletatakse.

Ühtlasi tõdeb Laht, et pärast seakatkuepideemia Eestisse jõudmist kindlustusfirmad enam sigu kindlustada ei võta.

Ehkki juhtunu uurimine Peipsi lähistel asuvas farmis alles käib, usub Kalda, et mingid täiendavad sanktsioonid seakasvatajat ilmselt ei oota.

"Seda näitab menetlus, kuivõrd oli tegu halbade juhuste kokkusattumusega, kuivõrd õnnetusega, kuivõrd vastutavate isikute tegevuse või tegematusega. Õnnetus on see kindlasti ka loomaomaniku jaoks ja kui sealt peaks midagi ka selguma, siis mõtlemiskohta tal ilmselt on," nentis Kalda.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: