Tartumaal hukkunud nuumsead lähevad omanikule kalliks maksma
Täna hommikul sai veterinaar- ja toiduamet teate, et ühes Tartumaa farmis on ventilatsioonisüsteemi rikke tõttu surnud 171 nuumikut. Sigade hukkumine läheb omanikule kalliks maksma, sest pärast seakatkuepideemiat kindlustusseltsid enam sigu kindlustada ei võta.
Kokku oli farmis üle 2500 sea. Täna hommikul farmi kontrollinud veterinaar- ja toiduameti Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kase hinnangul võis nuumikute surma põhjustada rike elektrisüsteemis.
„See seiskas farmi sundventilatsiooni, mistõttu sead hukkusid,“ ütles Kask.
Seda, mis osaühingule Freiendsland kuuluvas seafarmis Alatskivil Kasumetsas täpsemalt juhtus, praegu veel teada ei ole, kuna uurimine alles käib ja ettevõtte juhid juhtunut kommenteerida ei soovi.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tõdeb, et kui farmis ventilatsioon kaob, on lämbumissurm kiire tulema.
"Tegemist on olukorraga, kus on palju loomi väikesel pindalal koos. Elutegevuse tagajärjel tekib seal palju gaase ja õhutemperatuur ka on päris kõrge, juhul kui nõuetekohane ventilatsioon ei ole tagatud. Kui ventilatsioon peaks päris ära langema, siis praeguste ilmaoludega kuskil paar-kolm tundi on piisav, selleks et loomad seal hukkuvad," tõdes Kalda.
Selleks, et niisugused õnnetused ära hoida, peaksid elutähtsad süsteemid olema Kalda sõnul dubleeritud.
"Kui on süsteemid, mis nõuavad elektrivarustust, siis peab kindlasti olema kasutusel peasüsteem, mis annab rikketeate, juhul kui elektrivarustus katkeb. Sõltuvalt farmi tüübist ja võimalustest, kui seal puudub näiteks võimalus seinte mahavõtmiseks või uste avamiseks, siis peab seal kindlasti olema ka varusüsteem, näiteks elektrigeneraator, mis tuleb käivitada teatud aja jooksul pärast rikketeate saamist," selgitas Kalda.
Eesti tõusigade aretusühingu tegevjuhi Urmas Lahe sõnul on seafarmides igaks juhuks ka aknaluugid ning kui ventilatsioon kaob, siis aknad ja uksed avatakse. Samas tõdeb ta, et kõigi sigadeni värske õhk jõuda ei pruugi.
Kahju 20 000 eurot
Kahju, mis sellise koguse nuumsigade hukkumine ettevõttele toob, võib Lahe sõnul küündida 20 000 euroni. Lisaks sellele peab ettevõte maksma veel AS-ile Vireen, kelle loomsete jäätmete käitlemise tehases sead põletatakse.
Ühtlasi tõdeb Laht, et pärast seakatkuepideemia Eestisse jõudmist kindlustusfirmad enam sigu kindlustada ei võta.
Ehkki juhtunu uurimine Peipsi lähistel asuvas farmis alles käib, usub Kalda, et mingid täiendavad sanktsioonid seakasvatajat ilmselt ei oota.
"Seda näitab menetlus, kuivõrd oli tegu halbade juhuste kokkusattumusega, kuivõrd õnnetusega, kuivõrd vastutavate isikute tegevuse või tegematusega. Õnnetus on see kindlasti ka loomaomaniku jaoks ja kui sealt peaks midagi ka selguma, siis mõtlemiskohta tal ilmselt on," nentis Kalda.
Toimetaja: Merilin Pärli