Seadusemuudatus seaks piirangud droonide lennutamisele ja kinnisvara ostmisele piirialadel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu hakkab sügisel arutama riigipiiriseaduse muudatust, millega Eesti idapiiril kehtestataks välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune piirivöönd, kus oleksid näiteks droonide lennutamise ja kinnisvara soetamise piirangud.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõus kasutatakse piiritsoonist leebemat väljendit "piirivöönd", kuid põhimõte on tegelikult sama, vahendasid ERRi raadiouudised.

See on välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune ala, kus politsei- ja piirivalveamet võib piirata isikute liikumist ja tegutsemist. Lisaks võiksid piirivalvurid omanike nõusolekuta liikuda piirimaadel asuvatel eramaadel ja teedel.

Seni on Eesti erinevalt naaberriigist ilma piirivööndita hakkama saanud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet põhjendas vööndi vajalikkust sellega, et piir oleks paremini valvatud ja piirirahu tagatud.

"Nii Kagu- kui ka Ida-Eesti piiri väljaehitamine käib täie hooga, pärast piiri väljaehitamist on vaja ka selgemini toodud õiguslikke aluseid, mis seal teha saab ja mida seal teha ei saa. Esimene õiguslikult reguleerimata asi on just nimelt näiteks droonide lendamine," rääkis ta.

Teine teema, mida piiriseaduse muutmise käigus kindlasti arutama hakatakse, on piirivööndis asuva kinnisvara küsimus - kes seda võib soetada ja kes mitte. Praegu võivad piirialadel kinnistuid osta vaid Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja ettevõtted. Väidetavalt omandavad aga juriidiliste isikute varjus piirialadel kinnistuid kolmandate riikide kodanikud. Seda võimalust soovitakse tulevikus vältida.

"Eraisikutele jääks ta enam-vähem - vähemalt arutelul on - samamoodi, aga mis puudutab juriidilisi isikuid, siis neil üldse piirata seda või keelata," lausus Laanet ja selgitas, et sageli ei teata, kes on juriidiliste isikute taga, eriti just väljaspool ELi registreeritud ettevõtete puhul.

Kinnisvarafirma Domus Kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander Bogensi hinnangul võiks aga totaalne kinnisvaraostu keeld piirialade arengu sootuks seisata. Eriti Narvas ja Narva-Jõesuus.

"Igasuguse arendusega tegelevad ikkagi juriidilised isikud, mitte eraisikud, ja kui me tahame, et meie piirkond Ida-Virumaal areneks edasi, siis peame andma ikkagi juriidilistele isikutele võimaluse osta kinnisvara siin. Pigem võiks Vabariigi Valitsus mõelda sellest, kuidas kontrollida, mis eesmärgiga juriidiline isik tahab osta mingi maatüki ja kuidas seda võiks reguleerida," märkis ta.

Kalle Laaneti sõnul pole keelud siiski absoluutsed. Näiteks piirivööndis kinnisvara omandamise küsimuses jääks valitsusele üsna lai kaalutlusõigus.

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: