Seadusemuudatus seaks piirangud droonide lennutamisele ja kinnisvara ostmisele piirialadel
Riigikogu hakkab sügisel arutama riigipiiriseaduse muudatust, millega Eesti idapiiril kehtestataks välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune piirivöönd, kus oleksid näiteks droonide lennutamise ja kinnisvara soetamise piirangud.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõus kasutatakse piiritsoonist leebemat väljendit "piirivöönd", kuid põhimõte on tegelikult sama, vahendasid ERRi raadiouudised.
See on välispiiriga paralleelselt kulgev viie kilomeetri laiune ala, kus politsei- ja piirivalveamet võib piirata isikute liikumist ja tegutsemist. Lisaks võiksid piirivalvurid omanike nõusolekuta liikuda piirimaadel asuvatel eramaadel ja teedel.
Seni on Eesti erinevalt naaberriigist ilma piirivööndita hakkama saanud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet põhjendas vööndi vajalikkust sellega, et piir oleks paremini valvatud ja piirirahu tagatud.
"Nii Kagu- kui ka Ida-Eesti piiri väljaehitamine käib täie hooga, pärast piiri väljaehitamist on vaja ka selgemini toodud õiguslikke aluseid, mis seal teha saab ja mida seal teha ei saa. Esimene õiguslikult reguleerimata asi on just nimelt näiteks droonide lendamine," rääkis ta.
Teine teema, mida piiriseaduse muutmise käigus kindlasti arutama hakatakse, on piirivööndis asuva kinnisvara küsimus - kes seda võib soetada ja kes mitte. Praegu võivad piirialadel kinnistuid osta vaid Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja ettevõtted. Väidetavalt omandavad aga juriidiliste isikute varjus piirialadel kinnistuid kolmandate riikide kodanikud. Seda võimalust soovitakse tulevikus vältida.
"Eraisikutele jääks ta enam-vähem - vähemalt arutelul on - samamoodi, aga mis puudutab juriidilisi isikuid, siis neil üldse piirata seda või keelata," lausus Laanet ja selgitas, et sageli ei teata, kes on juriidiliste isikute taga, eriti just väljaspool ELi registreeritud ettevõtete puhul.
Kinnisvarafirma Domus Kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander Bogensi hinnangul võiks aga totaalne kinnisvaraostu keeld piirialade arengu sootuks seisata. Eriti Narvas ja Narva-Jõesuus.
"Igasuguse arendusega tegelevad ikkagi juriidilised isikud, mitte eraisikud, ja kui me tahame, et meie piirkond Ida-Virumaal areneks edasi, siis peame andma ikkagi juriidilistele isikutele võimaluse osta kinnisvara siin. Pigem võiks Vabariigi Valitsus mõelda sellest, kuidas kontrollida, mis eesmärgiga juriidiline isik tahab osta mingi maatüki ja kuidas seda võiks reguleerida," märkis ta.
Kalle Laaneti sõnul pole keelud siiski absoluutsed. Näiteks piirivööndis kinnisvara omandamise küsimuses jääks valitsusele üsna lai kaalutlusõigus.
Toimetaja: Karin Koppel