Galerii ja täismahus videod: Debatil läks Helme ja Kaljuranna vahel raginaks – ”Helmet vägistatakse” versus ”see kaagutamine on mõttetu” ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
22 pilti
Autor: Siim Lõvi /ERR
{{1465913189000 | amCalendar}}

”Mulle on [Helme sõnavõttudest] kõlama jäänud, et Mart Helmet vägistatakse, et ta on nõrganärviline ja et Eesti pooldab eutanaasiat,” põrutas täna korraldatud presidendikandidaatide debatil Marina Kaljurand, keda Mart Helme kohe süüdistas ”meie peavoolumeedia moodi” käitumises ehk keelendite kontekstist välja rebimises.

Mart Helme alustas oma esinemist põhjendusega, miks ta nõustuks presidendiks kandideerima: ”Ma olen nõrganärviline. Ma ei suutnud kauem pealt vaadata seda, mis Eestis toimub.”



Toimub tema hinnangul see, et rahvas vaesub, suveräänsust antakse ära ning ”kusagilt tekivad ”euroopalikud väärtused” – homoabielud, eutanaasia –, aga keegi ei tea, kes ja kuidas need on paika pannud”.

”Eesti peab jääma suveräänseks riigiks, kes keegi teine ei saa määrata ei maksu- ega immigratsioonipoliitikat. Loomulikult on meil liitlased, aga kõiki suveräänsuse äraandmisi ei saa põhjendada väitega, et muidu meid ei aidata,” seletas Helme.

”Kui meid ilma selleta ei aidata, et me pikali heidame ja ennast vägistada laseme, siis pole need liitlased,” lisas ta.



Kui Kaljurand sellele hiljem tähelepanu pööras, süüdistas Helme teda oma sõnade moonutamises.

”Euroopa Liidu lõhkimineku üle kaagutamine on mõttetu”

Vastates Helme väitele, et Eestil puudub iseseisev kaitsevõime, tõdes Kaljurand, et Eesti on tõsiselt panustanud oma kaitsevõimesse.



”Eesti on valmis. Kui tuleb esimene provokatsioon, siis sellele reageeritakse,” kinnitas Kaljurand, kes varem oli rõhutanud, et on vastu igasugusele Eesti isoleerimise või müüride ehitamise katsele.

”Eesti ei saa olla tugev, kui ta on isoleeritud. Eesti jaoks on surmarisk, kui Euroopa Liit peaks lõhenema,” toonitas Kaljurand.



Mart Helme vastus oli järsk: ”Meil on [kaitseväes] puudulik käsuliin, sõjaaja võimekus on vähenenud 40 000 mehelt 21 000-le ning meil puudub ranna- ja õhukaitse.”

”Kaagutada selle üle, et Euroopa Liidu lõhkiminek on katastroof, on mõttetu. Me ei saa seda ära hoida, kui näiteks britid lahkuvad. Tuleb mõelda sellele, kuidas ja kellega edasi minna, kui nii juhtub,” seletas Helme.

Reps teeks riigivisiidi ka Venemaale

Mailis Reps leidis oma sõnavõtus muu hulgas, et president ei peaks tegelema ”igapäevase sõjahüsteeria rõhutamisega”.

”Meile ei tule siia välisinvestorid, kui me pidevalt rõhutame, et homme algab sõda. President peab andma rahusõnumi ja kindluse, et me tuleme välja [ka rasketest olukordadest],” deklareeris Reps.



Ta avaldas arvamust, et mõistlik oleks suhelda ka vaenulikult suhtuvate riikidega – seega teeks ta presidendina esimese riigivisiidi Soome, teise Lätti, aga kolmanda Venemaale. Ka ei leidnud Reps, et Venemaa oleks Eesti suurim julgeolekuoht.



”Olles NATO liige, omades seda kaitset… Venemaa kindlasti ei ole suurim julgeolekuoht – terrorism on suurem.”

Oma sõnul ”vihaprii Eesti eest” seisev Allar Jõks, Kaljurand ja Eiki Nestor Venemaale riigivisiidile minekut praeguses olukorras võimalikuks ei pidanud. Helme suunduks aga võimaluse korral esimesena hoopis Washingtoni.

Trumpi kritiseerimine häirib



Nestori sõnul on praegu Eestis valitsev olukord kire, mis ta 1992. aastal poliitikasse tõi, uuesti üles soojendanud.



”Võitlus käib avatud ja suletud ellusuhtumise vahel,” kirjeldas Nestor. Tema sõnul on siiski võimalik igatmoodi meelestatud inimestele oma arusaamu selgitada, kui nendega ausalt ja otse rääkida.



”Neid ei saa vait sundida ja veel vähem saab teha nägu, et neid pole olemas või nende arvamust pole kuulda.”

Nestori hinnangul on ebakindlus Eesti tuleviku suhtes tekkinud üleilmsetest mõjudest, ”mida me võime näha kas või USA-s [Donald] Trumpi näol.”



”Ühel hetkel jõuab see [populism ja demagoogia] ka Eestisse. Mind aga häirib see, kui hakatakse kunstlikult looma küsimusi, mis pole Eestis probleemid, ja siis hakatakse neid lahendama,” tõdes Nestor.

Ta lisas, et on viimasel ajal palju mõelnud 1940. aastale, mil iseseisvus kadus. ”Meil ei olnud toona sõpru. Nüüd, kui meil on sõpru, ei saa neid [meid sõpradega ühendavaid] väärtusi ära anda.”

Ka sellele sõnavõtule reageeris teravalt Mart Helme, keda tema sõnul häirib Eesti poliitikute kriitika Donald Trumpi aadressil.

”Räägitakse, kuidas me oleme üksi ja kuidas liitlasi tuleb hoida, aga Eesti poliitikud ei ole end tagasi hoidnud Trumpi kritiseerimisel. Aga ta on võimalik president – mida me siis teeme [kui ta valituks osutub], teatame, et meil pole Ameerika sõdureid enam vaja?” küsis Helme.

Debati esimest osa täismahus on võimalik vaadata siit:

Debati teist osa täismahus on võimalik vaadata siit:

ERR.ee vahendas ja salvestas Harjumaa omavalitsuste Liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu kolmapäeval 15. juunil korraldatud debati, kus astusid üles presidendiks pürgivad Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Debatti modereerisid Tõnis Leht ja Erik Moora. Siim Kallas, kes algselt andis oma nõusoleku debatis osaleda, moderaatorite sõnul lõpuks selleks aega ei leidnud.

Debatti kuulama olid kutsutud linnade liidu ja kõigi maakondlike omavalitsusliitude liikmete esindajad. Seega oli auditooriumis suur osa potentsiaalseid presidendivalimiste valimiskogu liikmeid, kelle kätte otsus läheb juhul, kui riigikogus presidenti ära ei valita.

Toimetaja: Rain Kooli



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.