Allikad: Euroopa Liit leppis kokku Vene-sanktsioonide pikendamises ({{commentsTotal}})

ELi välispoliitika juht Federica Mogherini eile Brüsselis ajakirjanike küsimustele vastamas.
ELi välispoliitika juht Federica Mogherini eile Brüsselis ajakirjanike küsimustele vastamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Liidu 28 liikmesriigi alalised esindajad leppisid täna Brüsselis kokku, et Venemaa-vastaseid sanktsioone pikendatakse pool aastat ehk kuni 2017. aasta jaanuari lõpuni, teatasid diplomaatilised allikad.

ELi riikide ministrid peaksid andma kuuekuulisele sanktsioonide pikendamisele ametliku heakskiidu lähipäevil, juhul kui Prantsuse parlament viimasel minutil vastuväiteid ei esita, vahendas Reuters allikate teavet.

Moskvale kehtestati sanktsioonid Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina mässuliste toetamise eest.

Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu majandussanktsioonid ligi kaks aastat tagasi seoses Ukraina kriisiga. Venemaa kehtestas peagi omakorda ka vastusanktsioonid, millega keelati näiteks mitmete toiduainete import Euroopast Venemaale.

Kuigi mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Ungari - on Venemaa-vastaseid sanktsioone varem korduvalt kritiseerinud, pole ükski neist pikendamist otseselt ja ametlikult läbi kukutama hakanud.

Euroopa Liit on majandussanktsioonid sidunud otseselt Minski rahuleppe tingimuste täitmisega ning seda pole EL-i arvates teinud ei Kreml ega viimase poolt toetatud jõud Ida-Ukrainas. Näiteks peaks relvarahu reaalselt püsima ning Ukraina peaks saama võimaluse valvata kogu oma riigipiiri. Lisaks on Euroopa Liit kehtestanud veel eraldi sanktsioone, mis puudutavad Krimmi poolsaare okupeerimist ja annekteerimist.

Prantsusmaa on avaldanud soovi, et Venemaa ja sanktsioonide teemat arutataks laiemalt 28.-29. juunini toimuval Ülemkogul. Austria ja Saksamaa on aga käinud välja idee sanktsioonde järk-järgulise leevendamise kohta.

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: