Eelnõu näeb korduvate roolijoodikute karistamisel ette kohustusliku vangistuse ({{commentsTotal}})

Politsei reid
Politsei reid "Kõik puhuvad". Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest ning kehtestatakse nende karistuse kohustusliku osana reaalse vangistuse.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma, kuid seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile.

Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte.

Suurendamaks kaassõitjate vastutust ühiskonna üldise heaolu nimel, aga eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, keelatakse nende sõitmine sõidukis, mille juht on joobes.
"Tegemist on põhimõttelise hoiakute muutmisega ühiskonnas. Kui siiani on peatähelepanu pööratud üksnes juhile, siis tegelikult ka teistel inimestel, kõrvalistujatel, on vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees, mida ebakaine juht võib põhjustada. Purjus juhi autosse istumise keelu eesmärk on säästa inimelusid, soov muuta ühiskonna hoiakut joobes juhtide osas senisest oluliselt tõrjuvamaks," ütles minister Urmas Reinsalu.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus eelmisel aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest.

Eestis tabatakse aastas ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri ehk alla 1,5 promilli.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: