Otepää volikogu avaldas esimehele Kuldar Veerele umbusaldust ({{commentsTotal}})

Kuldar Veere.
Kuldar Veere.

Otepää vallavolikogu avaldas esmaspäeval umbusaldust volikogu esimehele Kuldar Veerele ja kuni uue esimehe valimiseni juhib volikogu selle vanim liige Rein Vikard.

15 saadikust kaheksa hääletas Veerele umbusalduse avaldamise poolt. "Hääletamine lõppes nii nagu oli arvata," sõnas Veere BNS-ile.

Veere sõnul valitakse uus volikogu esimees ilmselt suvisel erakorralisel istungil, mille aega praegu veel määratud pole.
"Korraline istung toimub augustis, aga ma arvan, et enne seda toimub mõni erakorraline istung, kui selleks avaldatakse soovi," sõnas ta.

Tagandatud volikogu esimees avaldas arvamust, et ilmselt muutub ka vallavalitsuse koosseis. "Aga kuidas, seda praegu ei tea," lisas ta.

Valimisliitu (VL) Otepää Kodanik kuuluv Veere ütles BNS-ile, et "avalikult on umbusalduse avaldamise taga VL-id Meie Kodu ja Otepää ehk Siim Kalda ja Jaanus Raidal, kuid tegelikult on umbusalduse taga Reformierakonna sees käiv võitlus".

"Tegelik poliitiline võitlus käib siin hoopis Reformierakonna sees. Ütleme nii, et umbusaldus oli Reformierakonna liikme Aivar Nigoli kättemaks, kes kunagi oli siinse piirkonna pikaajaline juht ja on nüüd tagandatud ja ta pole üheski juhtorganis," rääkis Veere.

"Kui võtame faktid ette, siis selles valimistsüklis on see juba kolmas umbusaldus. Kõigi kolme taga on olnud Aivar Nigol. Siim Kalda ja Jaanus Raidal on ainult kahe taga olnud. Nii, et see kõige suurem ebastabiilsuse tekitaja on siin Aivar Nigol," rääkis Veere.

Meie Kodu ja Otepää volikogu liikmed esitasid mais Veerele umbusaldusavalduse. Nad asusid seisukohale, et Veere ei saa volikogu juhtimisega kaasnevate kohustuste täitmisega hakkama ning ohtu on seatud Otepää valla haldussuutlikkuse lähitulevikus.

Veerele heideti ette suutmatust juhtida ühinemisläbirääkimisi ja tegutsemist omavoliliselt enda pädevuse piire eirates. Veere on suutnud viie kuuga korraldada vaid kaks kokkusaamist nende naaberomavalitsustega, kellele tehti möödunud aasta detsembris ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi.

Sisulisi läbirääkimisi ei ole hakatud senini pidama. Samuti venitas Veere eelnõu ettevalmistamisega, millega võeti aprillikuu volikogu istungil vastu Sangaste Valla ettepanek alustada ka nende poolt etteseatud valdadega ühinemisläbirääkimisi. See kõik on seadnud ohtu Otepää valla haldussuutlikkuse lähi- ja pikemas tulevikus.

Lisaks on Veere süsteemselt ja pidevalt eiranud seaduse poolt ette nähtud võimude lahususe printsiipi ning regulaarselt jaganud korraldusi, soovitusi ja käske valla ametkonnale. See omakorda on pärssinud vallavalitsuse ja ametnike normaalset tööd. Normaalseks ei saa lugeda olukorda, kui Otepää Vallavolikogu esimees Kuldar Veere uurib AS Otepää Veevärk nõukogu liikmete käest võimalust hakata ise AS Otepää Veevärk juhatajaks.

Avalduse esitajad leiavad, et hoolimata kehtivast koalitsioonilepingust, mis näeb ette analüüsi ja kava uue lasteaia projekti muutmiseks ja hoone ehitamiseks, ei ole seda tänaseni tehtud. Otepää Lasteaia teemaga ei ole tegeletud ning see omakorda pärsib Otepää valla terviklikku arengut juba täna ja edaspidi ka tulevikus. Otepää Lasteaia põhihoone Pähklike on juba aastaid tagasi jõudnud olukorda, kus see ei vasta enam kaugeltki tänapäeva lasteaaia tingimustele.

Samuti vajab Otepääl renoveerimist ka soojatootmine. Otepää Vallavolikogu esimees Kuldar Veere on volikogule menetlemiseks ja vastuvõtmiseks sellel aastal juba kaks soojamajanduse arengukava saatnud. Arengukava aga ei ole selline dokument, mida muuta iga kahe kuu tagant – eriti veel sellepärast, kui kellegi subjektiivsel hinnangul ei ole mingi konkreetne arengusuund piisavalt domineeriv. Tekkinud on olukord, kus veebruari kuu volikogu istungil võeti vastu arengudokument, mis oli koostatud spetsialistide poolt ning aprilli kuus juba selle muudetud versioon.

Kusjuures muudatuste tegijad ei olnud enam need spetsialistid, kes koostasid esialgse variandi, aga näiliselt on selline mulje jäetud. See omakorda on viinud olukorrani, kus viimati vastuvõetud soojamajanduse arengukava ei pruugi olla seadusega kooskõlas.

Umbusalduse esitajad leidsid, et Veere on kaotanud igasuguse usalduse volikogu esimehe ning eelarve-, majandus- ja turismikomisjoni aseesimehena ning antud olukorras ei saa enam olla võimalik tema jätkamine nendel juhtkohtadel.

Toimetaja: Priit Luts



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: