Rail Baltic tuleb: EL-i tulevik on tihe raudteevõrk ja hübriidlennukid ({{commentsTotal}})

{{1466506921000 | amCalendar}}
Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võitnud kavand Water Strider.
Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võitnud kavand Water Strider. Autor/allikas: Pärnu linnavalitsus/OÜ Pluss

Euroopa Liidu transpordipoliitika näeb ette keskkonnasõbralikke lahendusi, mis tähendab, et tulevikus sõidavad ringi elektrilaevad ning lendavad hübriidlennukid. Olulisim transpordiliik on aga raudtee ning soov Rail Balticut koostöös ehitada sai EL-is allkirjad alla.

Euroopa Liidu transpordivoliniku Violeta Bulci sõnul ei suuda peamiselt fossiilkütuseid kasutav lennuliiklus elektrifitseeritud raudteeliiklusega varsti enam konkureerida.

Bulc tuletas meelde, et kõigilt muudelt transpordiliikidelt raudteele ümber orienteerumine on Euroopa Liidus eesmärk omaette olnud juba ammu, eriti kaubavedude osas.

"Meie strateegia on vedada nii palju kaupa kui vähegi võimalik raudteel, sest Euroopa raudteed on enamasti juba elektrifitseeritud," selgitas Bulc põhimõtet ERR-i raadiouudistele.

Volinik rõhutas, et selline ulatuslik muutus ei saa juhtuda üleöö, kuid raudteetaristu arendamisse suunatakse pidevalt järjest rohkem raha. Samm-sammult rajatakse raudteeühendus ka paikadesse, kus seda veel ei ole.

Järgmise kümne aastaga püütakse muuta raudtee Euroopa Liidus konkurentsivõimeliseks võrreldes kõigi teiste transpordiliikidega nii taristu kui teenuste võtmes. Selleks tuleb aga muuta EL sõltumatuks välistest energiaallikatest. Seda saab teha just taastuvenergia rakendamisega.

Hübriidlennukid ja elektrilaevad

Lennunduses aga suurendatakse üha enam biokütuste kasutamist.

2030. aastaks peaksid ilmuma esimesed hübriidlennukid. Elektrilaevad juba seilavad Skandinaavia vetes.

Vajadust keskkonnasõbralike kaubavedude järele peab oluliseks ka Rail Baltic Estonia tegevjuht Indrek Orav. "Selle saavutamiseks on plaanis viia kaubaveod suures osas maanteedelt raudteele," kommenteeris Orav.

Rail Baltic on hädavajalik ka ühendamaks Balti riike Euroopa ühtsesse raudteevõrku. "See on väga oluline lõimimaks Balti riike Euroopa ühisturuga," rõhutas Bulc, lubades teha kõik endast oleneva, et Rail Baltic teoks saaks.

Rail Baltic tuleb

Hollandis Rotterdamis toimuvatel Euroopa transpordi päevadel (TEN-T) allkirjastati ka kaks Rail Balticu ehituseks vajalikku rahvusvahelist dokumenti.

Eile leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku Euroopa Liidu ühendamise rahastu (CEF) vahendite kasutamise ja kontrolli põhimõtted. Täna hommikul kohtusid Soome, Poola ja Baltimaade esindajad Euroopa Komisjoni koordinaatori Catherine Trautmanniga, et kinnitada valdmidust ehitada koostöös valmis Balti regiooni Euroopa südamega ühendav Rail Baltic.

"Kiire raudteeühendus on Kesk-Euroopast kaugemal asuvatele riikidele konkurentsivõime säilimiseks ja Euroopa terviklikuks arenguks väga oluline,“ sõnas Eesti nimel dokumentidele alla kirjutanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.

„Nende kahe dokumendiga kinnitasid kõik osapooled nii üksteisele kui projekti rahastavale Euroopa Komisjonile, et Rail Baltic tuleb," kinnitas Kuningas. 

Soome ja Poola on Rail Balticu planeerimis- ja ehitusfaasis projekti partneriteks, kellega Balti riigid näevad võimalust mõne aasta pärast oluliselt tihendada koostööd valmiva raudtee opereerimise korraldamisel ning kauba- ja reisijavoogude juhtimisel. „Euroopa Liidu praegune eelarveperiood lõppeb 2020. aastal ning siis on Rail Balticu valmimine juba piisavalt lähedal, et uue eelarveperioodi raames siduda Balti riike läbiva raudteega uusi taristuprojekte, olgu selleks siis Poolat läbiva trassikoridori kiiremaks ehitamine või raudtee võimalik pikendamine Helsingisse,“ selgitas Kuningas.

TEN-T on üleeuroopaline transpordivõrgustik, mis on jagatud üheksaks prioriteetseks põhikoridoriks. Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad selles võrgustikus Põhjamere-Läänemere koridori, kus üheks olulisemaks Euroopa toel ehitatavaks uueks transpordiühenduseks on Rail Balticu kiire raudteeühendus.

TEN-T Põhjamere-Balti koridori iseloomustavad suured kauba- ja reisijateveo mahud ning see liidab Euroopa juhtivamad sadamad EL-i kiireimini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga. Koridori üheks suuremaks puuduseks loetakse aga hea ja kiire raudteeühenduse puudumist Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: