Bild: Steinmeierist on saamas sõjajärgse Saksamaa kõige armastatum välisminister... Moskvas ({{commentsTotal}})

Steinmeier ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov.
Steinmeier ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov. Autor/allikas: Sergei Bobylev/TASS/Scanpix

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier andis nädalavahetusel ajalehele Bild am Sonntag intervjuu, milles kritiseeris NATO-t liigse "mõõgatäristamise" eest Venemaa suunal. Hiljem on Steinmeier küll öelnud, et tema sõnu olevat valesti tõlgendatud. Ajalehes Bild aga ilmus eile väga terav kriitika Steinmeieri aadressil, kus leitakse, et välisminister lõi oma väljaütlemistega noa selga nii Saksa valitsusele kui ka NATO-le.

Bild am Sonntagi sõsarlehes Bild avaldatud arvamusartikli autoriks on ajakirjanik Julian Reichelt, kelle arvates on Steinmeierist saamas sõjajärgse Saksamaa kõige armastatum välisminister - Moskvas.

Artikli alguses loetletakse mitmeid Ukraina kriisiga seotud asjaolusid, mis Venemaad just eriti heas valguses ei näita. Meenutatakse Krimmi annekteerimist, osalust Ida-Ukraina konfliktis, kahtlasi seoseid Malaisia reisilennuki allatulistamisega, president Putini ja Kremli esindajate ähvardavaid vihjeid tuumarelvade teemal, vägede liigutamist Kaliningradi, Euroopa riikide õhuruumi rikkumisi, Moskva veriseid samme Süürias ning Saksamaa vastu suunatud infosõjaoperatsioone.

Tõenäoliselt ei ole kedagi, kes oleks Steinmeierile nii palju häbitult valetanud, kui seda on teinud tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov. Mitte midagi, mida ta on Steinmeierile lubanud, pole Moskva täitnud, nenditakse artiklis. Bildi arvates peavad Steinmeieri vahendusel saavutatud Minski rahulepet täiesti väärtusetuks ja groteskseks tsirkuseks peaaegu kõik, välja arvatud Steinmeier ise.

"See, mida Steinmeier nende ümberlükkamatute faktide valguses räägib, on ühest küljest absurdne, kuid teisalt ka poliitiliselt ohtlik." Ajaleht toob välja välisministri jutu seest kohad, kus Steinmeieri hinnangul on Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina "tegevuste" tagajärjel tekkinud "ohutunne", ja nendib, et üldjuhul kutsutakse selliseid "tegevusi" sõjaks ning Saksa välisministril peaks olema piisavalt selgroogu, et selliseid asju õige nimega nimetada.

Steinmeierile heidetakse ette ka seda, et ta ei ütle midagi Venemaa poolt sooritatud rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste kohta, küll aga ütleb välja järgmise kaheldava reaalsustajuga lause: "Meil oleks arukas mitte anda ettekäändeid uueks, vanaks vastasseisuks."

Bild rõhutab seepeale, et esiteks on Kreml aastate jooksul tõestanud, et ta ei vaja teiste riikide ründamiseks "ettekäändeid", ja teiseks saab Putin vajaduse korral sellised "ettekäänded" oma luureteenistuste ja propaganda abil tekitada.

Erilise kriitika osaliseks saab aga Steinmeieri järgnev ütlus: "Samas me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad."

Ajaleht märgib, et see, mida Steinmeier nimetab "sümboolseks tankiparaadiks", on tegelikult keerukas manööver (ajaleht peab silmas näiteks NATO õppust Anakonda-16 - Toim.), millest võtab osa kümneid tuhandeid noori inimesi, ja mis annab muuhulgas ka Steinmeierile ja Saksa parlamendile tegevusvabaduse otsuste langetamiseks. Bildi hinnangul lööb Steinmeier selle lausega noa selga ka Saksamaa valitsusele, mis samuti nendest meetmete rakendamisest osa võtab, ja NATO-le tervikuna.

Artiklis nenditakse, et Steinmeieri väide, et sellised manöövrid ei paku suuremat julgeolekut, ei pea ka ajalooliselt paika - 50 aastat Euroopat kaitsnud usutav kaitsevõime polnud ainult kontseptsioon, vaid see lõi ka võimaluse idasuunaliseks poliitikaks, mille üle Steinmeieri kodupartei sotsiaaldemokraadid siiani uhkust tunnevad.

"Saksamaa armastab kuulda, et maailm on ohutum paik, kui me otsime Venemaaga dialoogi. Kahjuks ei pea see aga paika. Dialoogi ilma heidutuseta tõlgendatakse Venemaal kui kutset invasiooniks," kirjutatakse artiklis, kus tunnistatakse, et selliseid "kutseid" esitab Steinmeier liiga sageli.

Bild juhib lõpetuseks tähelepanu ka sellele, et Kremli poolt kontrollitud Venemaa meedia on viimastel päevadel Steinmeieri kohta palju kiitvaid sõnu öelnud. Ajalehe hinnangul on see üks hullemaid asju, mis ühe Lääne poliitikuga juhtuda saab.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: