Kaljuranna kampaaniameeskond Kallase toetajatest: valijamehi on Eestis 335 ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Marina Kaljuranna kampaaniameeskond osutab, et konkurent Siim Kallas on kogunud küll 26 valijamehe toetuse, kuid Kaljuranna toetus on ühtlaselt kõrge.

“Eesti presidendiks valitakse inimene, kellel on suurim erakondade ja avalikkuse toetus. Ma usun Marina Kaljuranda presidendikandidaadina, sest tema avalik toetus ja ka toetus erinevate erakondade valijate seas on ühtlaselt kõrge," ütles Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju ERR.ee-le Kallase toetuseks tehtud 26 omavalitsustegelase pöördumist kommenteerides.

"Kaljurand osaleb debattidel ning tagasiside nendelt on väga hea - ta on teravatel ja keerulistelgi teemadel vahetu, selgesõnaline ja inimesed toetavad teda. Marina Kaljurannaga võib igas mõttes arvestada. Ja lõpetuseks, valijamehi on Eestis 335," lisas ta.

Kallas ja Kaljurand pürgivad mõlemad Reformierakonna presidendikandidaadiks, kuid partei pole seni otsust langetanud, kas või kumba neist riigikogus kandidaadina üles seada.

Määramatuse vähendamiseks asus Kallase kampaaniameeskond koguma valijameeste toetust, et vajadusel ta üles seada valimiskogus. Kallase toetuseks on teisipäeva seisuga andnud oma allkirja 26 omavalitsusjuhti.

Samas tuleb märkida, et sugugi mitte kõik neist ei pruugi saada valijameheks, sest nimekirjas on ka omavalitsuste opositsiooni esindajaid. Kohalike omavalitsuste koalitsioonide saadikuid on loendist alla 20.

Reformierakonna peakontor seni erakonnasisesele ja -välisele survele valida kandidaat ära, allunud pole. See luhtas ka parlamendierakondade esimese katse hakata sõeluma kandidaati, kes võiks pälvida juba riigikogu valimistevoorus vajaliku toetuse.

Partei peasekretär Reimo Nebokat ütles teisipäeval 26 Kallase toetuseks antud allkirja kommentaariks vaid, et kutsub kõiki inimesi, ka teistest erakondadest, Reformierakonna presidendikandidaate toetama.

"Ka varasemad uuringud on kinnitanud, et paljud omavalitsustegelased on valmis toetama nii Marina Kaljuranda, Siim Kallast kui Urmas Paeti,“ ütles Nebokat.

Toimetaja: Priit Luts



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: