Video: Hiina panga personalikoolitusel peksti ebaõnnestujaid kaikaga ({{commentsTotal}})

Video stoppkaader.
Video stoppkaader. Autor/allikas: People's Daily, China/Youtube

Hiina Rahvavabariigis on tekitanud skandaali internetti lekkinud video, mis kujutab seda, kuidas ühe panga personalikoolituse raames antakse puuduliku sooritusega silma paistnud töötajatele puukaikaga ihunuhtlust.

Juhtum leidis aset laupäeval Shanxi provintsis Changzhi Zhangze Kommertspanga koolituse raames. Nutitelefoniga filmitud video avaldati internetis eile ning see on hakanud veebis kulutulena levima, vahendasid BBC ja People's Daily.

Videos on näha, kuidas Jiang Yangi nimeline koolitaja küsib lavale kutsutud kaheksa töötaja käest, miks nad pole suutnud "end ületada". Samuti riidleb ta töötajatega, et viimased said oma ülesannete täitmise eest kõige halvemad hinded.

Töötajad annavad talle vastuseid nagu "Ma ei suutnud pingutada", "Ma ei teinud oma meeskonnaga koostööd" ja "Mul jäi julgusest puudu". Jiang ütleb seejärel, et töötajad oma "tagumikud valmis paneksid" ning hakkab neid seejärel paksu puukaikaga peksma.

Jiang korraldab töötajatele vähemalt neli peksuvooru ning on näha, kuidas vähemalt üks naine valu tõttu alati võpatab. Kui ta käed selja taha kaitseks paneb, käsib koolitaja tal käed eest ära võtta.

Kuigi seda video peal enam näha ei ole, järgnes meedia ja kohaliku omavalitsuse teatel peksule veel ka teine karistus - töötajatel lõigati juukseid lühemaks.

Nüüd on pangas alustatud asjaolude uurimiseks sisejuurdlust. Lisaks peatati ajutiselt panga nõukogu esimehe ja juhatuse aseesimehe volitused, sest nad ei teostanud koolituse puhul piisavat järelevalvet. Samuti pakutakse alanduse osaliseks saanud töötajatele kompensatsiooni.

Koolitaja Jiang Yang aga esitas avaliku vabanduse ning kinnitas, et panga juhtidel polnud tema koolitusmeetoditega mingit pistmist. Mehe sõnul on ta sellisel viisil personali koolitanud "juba aastaid". 

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: