Alžeeria blokeeris ligipääsu sotsiaalvõrgustikele, et vältida pettusi eksamitel ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: KONRAD K./SIPA/Scanpix

Alžeeria blokeeris ajutiselt ligipääsu sotsiaalvõrgustikele, et vältida eksamipettusi pärast seda, kui lekkinud dokumentide tõttu peavad sajad tuhanded õpilased tegema keskkooli lõpueksamid uuesti.

Facebook ja Twitter on blokeeritud alates laupäeva õhtust ning ligipääs neile on keelatud kuni viimase eksamini, mis toimub neljapäeval, ütles allikas AFP-le.

Allikas selgitas, et otsuse eesmärk on kaitsta õpilasi langemast võltsküsimuste lõksu, mis on veebi postitatud.

Haridusministeerium teatas, et enam kui 500 000 õpilast 800 000-st, kes tegid juunis lõpueksamid, tegid pühapäeval korduseksami.

Ministeeriumi kinnitusel puudutasid enamik lekkeid teaduse teemasid ja matemaatikat.

"Võimud valisid lihtsama lahenduse," ütles infotehnoloogia ekspert Younes Grar.

Ta ütles, et pettuse ohtu oleks saanud vältida, kui võimud oleksid eksamiküsimused krüpteerinud ja printinud need eksamikeskustes välja, selle asemel, et transportida neid paberkandjal üle kogu riigi.

"Otsus blokeerida sotsiaalvõrgustikud, karistab miljoneid internetikasutajaid," lisas Grar.

Sel kuul vahistati kümneid inimesi, sealhulgas riiklike eksamikeskuste juhte ja õpetajaid, kahtlustatuna lõpueksamite lekitamises. See on aga tekitanud riigis palju pahameelt.

Haridusminister Nouria Benghebrit puhkes avalikult nutma, kui talle lekkest räägiti.

Politsei kinnitusel on inimesed, kes eksamimaterjali sotsiaalvõrgustikku lekitasid, tuvastatud.

Ka Egiptus teatas sel aastal ulatuslikust pettusest keskkooli eksamitel.

Toimetaja: Merili Nael



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: