Spetsialistide hinnangul on 2030. aastaks HIV-i Eestist kaotada võimatu ({{commentsTotal}})

Tallinnas kogunenud HIV-i vastase võitluse riiklikud huvirühmad ja rahvusvahelised eksperdid arutasid võimalusi, kuidas muuta Eesti aastaks 2030 HIV-ist vabaks. Spetsialistide sõnul on viiruse väljajuurimise kõige tähtsam osa tugev ennetustöö.

Eesti on aastaid olnud üks kiirema HIV-i levikuga riike maailmas. Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud HIV 9368 korral ning käesoleval aastal on viirusega nakatunud juba 105 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

HIV-i tippkohtumisele kohale tulnud inimesed tõdesid, et viirust 2030. aastaks täielikult kaotada on võimatu, kuid läbi ennetusmeetodite on võimalik nakatanute arvu tunduvalt vähendada.

"HIV ei ole ammu enam ja pole tegelikult kunagi olnud kaugete ja müstiliste riskirühmade haigus, vaid see ohustab igaühte, kuna peamine levikutee on seksuaalsel teel ja vere kaudu. Põhimõtteliselt keegi meist ei ole 100-protsendiliselt selle eest kaitstud. Kindlasti ennetustöö on väga oluline," rääkis tervise arengu instituudi osakonna juhataja Aljona Kurbatova.

Üks ja ühtlasi kõige tõhusam ennetusmeetod on HIV-i kiirtest, mis on kasutajasõbralik, lihtsasti omandatav ning testi tulemused saab kätte ühe minutiga.

AIDS-i Tervishoiu Sihtasutus on jaganud Eestisse ligi 60 000 HIV-i kiirtesti, mis teeb rahalises väärtuses üle miljoni euro. Sihtasutus on teinud Eestiga koostööd alates 2010. aastast.

"Eesmärk, mis võeti vastu AIDS-i Tervishoiu Sihtasutuse ja Eesti koostöö algatanud memorandumil, oli suurendada HIV-i testide arvu Eestis ja tuua riiki uue tehnoloogilise lahendusena HIV-i kiirtestid. Ma arvan, et praegune koostöö on olnud edukas," rääkis sihtasutuse Euroopa büroo juht Anna Zakowich.

Kurbatova sõnul on Eesti üks kõrgema HIV-i levikuga riike maailmas seetõttu, et Eesti riigis polnud õigeaegselt paigas meetmed, mille abil olnuks võimalik viiruse levikut ennetada.

"Kui HIV jõudis meie narkootikume süstivate inimeste sihtrühma, siis see levis seal väga kiiresti. Suhteliselt lühikese ajaga me avastasime ennast keerulises olukorras ja tagantjärele seda olukorda muuta on oluliselt keerulisem kui oleks omal ajal olnud seda ennetada," ütles Kurbatova.

AIDS-I Tervishoiu Sihtasutus osutab meditsiinilist abi enam kui 650 000 inimesele 36 maailma riigis.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema