ERR Londonis: Haveringi linnaosa on teenäitaja kogu riigi euroskeptikutele ({{commentsTotal}})

Kahe päeva pärast seisab brittidel ees otsustav valik, kas jätkata Euroopa Liidus või astuda välja. Eriti suur liiduvastane meeleolu valitseb Londoni eeslinnas Haveringis.

Ajal, mil uuringufirmad ja kihlveokontorid püüavad aimata, kuidas britid neljapäeval toimuval referendumil hääletavad, on Havering oma otsuse langetanud. See Ida-Londonis asuv eeslinn tahab Euroopa Liidust välja. Yougovi küsitluse järgi on tegemist Suurbritannia kõige euroskeptilisema piirkonnaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma hääletan "välja" meie laste tuleviku, turvalisuse ja riigi pärast. Me ei saa uksi avada 75 miljonile inimesele, kes ei mahu lihtsalt riiki. Ja ma tahaksin ka töökohta, kui vanemaks saan, kui see kõigile sobib," rääkisid Amy ja Daisy.

On keeruline öelda, millest Brüsseli põlgus Haveringis tärkas. Kuritegevus ja tööpuudus on seal tagasihoidlikud, peamised elanikud on valged britid, ometi on 230 000 elanikuga asum olnud teenäitajaks kogu riigi euroskeptikutele.

Paari kuu eest, kui Brexiti debatt Suurbritannias alles hoogu kogus, võttis Haveringi volikogu vastu otsuse, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. Ettepaneku tegi Lawrecene Webb, kes kandideeris 2012. aastal Iseseisvuspartei ridades Londoni linnapeaks.

"See referendum puudutab vaid üht - kes teeb seadused, millega seda riiki valitsetakse. Hetkel tehakse need seadused Brüsselis. Nii et pole vahet, kas valid parlamenti punase või sinise särgiga saadiku, sest nad on vaid Brüsseli diktaadi all tegutsevad kummitemplid," selgitas Haveringi volinik Lawrence Webb.

Konservatiivist volikogu liige Frederick Thompson ütleb küll, et hääletab neljapäeval liitu jäämise poolt, aga talle ei meeldi see, mida vaba liikumine on Haveringi toonud.

"Meil on suured probleemid. Meil pole koole, peame ehitama koole juurde, et sinna ära mahutada rohkem inimesi. Minu piirkonnas on näiteks kõige suurem etniline (vähemus) lätlased. Ja neile on vaja koolikohti, sest neil on pered," rääkis Thompson, kelle sõnul on linnaosas lätlasi umbes 300-400.

Iseseisvate Kodanike Gruppi kuuluva Haveringi voliniku Michael Deon Burtoni hinnangul ei ole probleem seotud erinevate rahvuste kultuuriga, vaid ruumipuudusega.

"Lätlased või tšehhid või poolakad või värvilised... Meil on probleem majutusega ja sellega peab tegelema. Aga sel on väga vähe pistmist kultuuriga. Pigem peame vastu võtma rasked otsused, kuhu ehitada Haveringis maju," rääkis ta.

Amy ja Daisy ütlevad, et Euroopa Liidu tõttu on Haveringis tõusnud seksuaalkuritegude arv, eriti seoses Türgiga.

"Kui jääme sisse, siis nad [türklased - toim.] saavad liikmeks. Ja tead kui palju probleeme Türgiga on viimasel ajal olnud," rääkisid naised.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: