Põhja-Korea katsetas kaht keskmaaraketti ({{commentsTotal}})

{{1466567330000 | amCalendar}}
Põhja-Korea raketi start
Põhja-Korea raketi start Autor/allikas: Yonhap/Reuters/Scanpix

Põhja-Korea tulistas kolmapäeva hommikul idarannikul välja kaks keskmaaraketti, teatas Lõuna-Korea kaitseministeerium.

Põhja-Korea katsetas mõlemal juhul ilmselt kesktegevusraadiusega ballistilist raketti Musudan.

Esimene katsetus korraldati Põhja-Korea idarannikult Eesti aja järgi kell 23 teisipäeva õhtul ning rakett lendas Jaapani merel umbes 150 kilomeetrit. Lõuna-Korea kaitseministeeriumi teatel korraldati teine katsetus samast asukohast kaks tundi hiljem ja rakett lendas 400 kilomeetrit.

"Lõuna-Korea ja USA viivad läbi täiendavaid analüüse," teatas kaitseministeerium.

Ühendriikide välisministeerium mõistis raketikatsetused hukka, kinnitades, et need vaid suurendavad ülemaailmseid jõupingutusi Põhja-Korea ebaseadusliku raketiprogrammi tõkestamiseks.

"Me kavatseme tõstatada oma mured ÜRO-s, et tugevdada rahvusvahelist otsustavust võtta Põhja-Korea nende provokatiivsete tegude eest vastutusele," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Pentagon teatas, et Ühendriikide sõjavägi jälgis mõlemat raketti ja selgitas välja, et kumbki "Põhja-Ameerikale ohtu ei kujutanud".

Jaapani peaminister Shinzo Abe mõistis raketikatsetused hukka.

"Kui tegemist oli tõepoolest ballistilise raketi katsetamisega, siis see on vastuvõetamatu ega seda saa lubada," ütles Abe.

Põhja-Korea neli viimast raketikatsetust on ebaõnnestunud, kuid Pyongyang ei ole loobunud relvaprogrammist, mille peaeesmärk on arendada välja USA mandriosa tabamiseks suuteline tuumarelv.

Aprillis korraldas Pyongyang kolm ebaõnnestunud Musudani katsetust. Raketi tegevusraadius jääb hinnanguliselt 2500-4000 kilomeetri vahele, mis tähendab, et see katab kogu Lõuna-Korea ja Jaapani, aga ehk ka USA sõjaväebaasid Guami saarel.

Põhja-Korea korraldas 6. jaanuaril neljanda tuumakatsetuse ja katsetas kuu aega hiljem kaugmaa ballistilist raketti. Sellele järgnes ridamisi väiksema tegevusraadiusega rakettide katsetusi. ÜRO kehtestas märtsi algul Põhja-Koreale viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid.

Põhja-Korea on hoobelnud viimastel kuudel terve rea tehnoloogiliste läbimurretega. Pyongyangi väitel on sel õnnestunud vähendada tuumalõhkepead raketile paigaldamiseks sobiva suuruseni, välja töötada atmosfääri taassisenemisele vastu pidav lõhkepea ja ehitada tahkekütusel töötav raketimootor.

Eksperdid kahtlevad, kas Pyongyangil on õnnestunud saavutada läbimurre tuumalõhkepea kohandamisel ballistilisele raketile paigutamiseks vajaliku suuruseni ja välja arendada töötav mandritevahelist ballistiline rakett (ICBM).

Lisaks on avaldatud kahtlust, kas kommunistliku riigi väidetavad tuumalõhkepead on piisavalt tugevad, et pidada vastu ballistilise lennuga seotud põrutustele, vibratsioonile ja temperatuurimuutusele.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: