Uuring: Vabamu nime toetab vaid 10 protsenti Eesti kodanikest ({{commentsTotal}})

Okupatsioonide muuseum
Okupatsioonide muuseum Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Okupatsioonide muuseumi nimetamist Vabamuks pooldab vaid 10 protsenti Eesti kodanikest, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellitud küsitlusest.

Turu-uuringute AS-i poolt 24. maist 7. juunini läbi viidud omnibussi küsitluses uuriti inimeste käest muuhulgas, kas nad toetavad Okupatsioonide muuseumi nimetamist Vabamuks. Kui eestlastest oleks vaid kaks protsenti nimevahetusega täiesti nõus, siis venelastest on nõus kaheksa protsenti. Küsimusele vastas kokku 807 Eesti kodanikku ning 10 protsenti neist on nimemuutuse poolt.

"Uuringutulemused näitavad, et inimestes on veel elutervet konservatiivsust, kuna ainult käputäis vastajaid leiab, et Okupatsioonide muuseum tuleks ümber nimetada.Ma arvan, et me peame selliste tundlike küsimuse otsustamisel lähtuma rahva arusaamadest. Ajalugu muuta ei saa, olgu ta nii valus kui tahes," ütles ajaloolane Lauri Vahtre.

"Tulemus viitab, et venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, peab sõna “okupatsioon” ebameeldivaks neli korda rohkem inimesi võrreldes eestikeelse elanikkonnaga," ütles ühiskonnauuringute instituudi analüütik Peeter Espak.

Inimestelt küsiti "Kas toetate Okupatsioonide muuseumi nimetamist Vabamuks?" ning küsimusele vastati neljapalli skaalal ning kolm protsenti vastajatest ütles "jah", seitse protsenti "Pigem jah", 17 protsenti "pigem ei" ning 37 protsenti "ei". Kui kõikidest vastajatest 37 protsenti ei osanud selles küsimuses üldse seiskohta võtta, siis igapäevaselt vene keelt kõnelevatest inimestest ütles koguni 68 protsenti „ei oska öelda“. Samas paistab venelaste puhul silma, et nende seas on rohkem vastajaid, kes oleksid nimevahetusega nõus.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: