Vene fännide liider saadeti uuesti Prantsusmaalt välja ({{commentsTotal}})

Šprõgin 18. juunil pärast teist kinnipidamist.
Šprõgin 18. juunil pärast teist kinnipidamist. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsuse võimud saatsid täna öösel uuesti riigist välja Venemaa jalgpallifännide liidri Aleksandr Šprõgini. Tegemist oli nädala jooksul juba teise korraga, kui Kremliga lähedalt seotud mees vutihuligaanide tegevusega seoses Prantsusmaalt välja saadetakse.

Esimest korda saadeti Šprõgin välja laupäeval, sest teda süüdistati seotuses massirahutuste ja vägivallaga 10. ja 11. juunil Marseille's. Koos temaga saadeti Prantsusmaalt välja veel paarkümmend Venemaalt pärit fänni. Kolme Vene fänni aga teistega koos välja ei saadetud, vaid neile määras kohus Marseille' vägivalla eest kaheaastased vanglakaristused.

Kohe pärast väljasaatmist ähvardas Šprõgin tagasi tulla ning esmaspäeval oligi ta kohal Toulouse'i staadionil, kus mängisid parajasti Wales ja Venemaa. Mees end ei varjanud, pigem üritas ta demonstreerida, et on keelust hoolimata kohal. Peagi peeti ta politseinike poolt ka kinni.

"Aleksandr Šprõgin saadeti Prantsusmaalt välja. Moskvasse suunduv lennuk tõusis Pariisi Charles de Gaulle'i lennuväljalt õhku natuke aega pärast keskööd," selgitas Reutersile siseministeeriumi pressiesindaja Pierre-Henry Brandet.

Šprõginil on värvikas taust

Šprõgin juhib organisatsiooni Ülevenemaaline Poolehoidjate Ühendus (Всероссийское объединение болельщиков ehk ВОБ), mida toetatakse jõuliselt ka Kremlist. Samas on teada, et mehel on (olnud) vägagi paremäärmuslikud vaated ning sotsiaalmeedias levival fotol on näha isegi seda, kuidas ta parema käega natsidele omast nn Rooma tervitust teeb.

Meedias on juhitud tähelepanu asjaolule, et kui Briti vutihuligaanide halva käitumise näol on olnud tegu kaootiliste tänavarahutustega, siis Venemaa huligaanide puhul - eriti mis puudutab Marseille' staadioni tribüünidel toimunud rünnakut - on märgata, et vägivald on põhjalikult organiseeritud ning selle täideviijateks on olnud just massikakluseks põhjaliku ettevalmistuse saanud isikud.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et kui London on vägivalla igati hukka mõistnud, siis riigiduuma asespiiker ja Venemaa jalgpalliliidu (RFS) täitevkomitee liige Igor Lebedev kiitis Vene fänne eduka kaklemise eest. "Ma ei näe fännide kakluses midagi hirmsat. Vastupidi, meie poisid on tublid. Jätkake samas vaimus!" kirjutas Lebedev Twitteris.

Paljud väljaanded, eriti Briti lehed ning Vene opositsiooni allikad, kahtlustavad, et Vene jalgpallihuligaanide tegevusel on Kremli luba ning et mõnevõrra sarnaneb see toetusega, mida on pälvinud näiteks kurikuulsa Ööhuntide motoklubi liikmed.

Venemaa opositsiooni esindajad on samuti rääkinud, et jalgpallihuligaanide näol olevat tegu sama vägivaldse seltskonnaga, keda näiteks kodumaal kasutatakse opositsionääride ahistamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: