Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt kuni 4000 joobes juhti ({{commentsTotal}})

Alkoholijoobe kontrollimine.
Alkoholijoobe kontrollimine. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt kuni 4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt 1-2% rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.

Justiitsministeerium märgib joobes juhtimise eest karistusi karmistava eelnõu seletuskirjas, et Eestis tabatakse aastas ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Lisaks tabatakse sama palju juhte, kes on kuni 1,5-promillises joobes.

Ministeerium viitab, et Soome uuringute kohaselt sõidab joobes juht enne tabamist keskmiselt 230 korda.

Joobes juhtide puhul on samasuguse süüteo kordamise risk justiitsministeeriumi andmetel suur, seda eriti kriminaalses joobes juhtide puhul. Niisuguse kuriteo eest karistatutest on järgnenud kolme aasta jooksul uuesti kriminaalses joobes tabatud ligi viiendik.

Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teha vähemalt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam.

Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247 333 kontrollitust oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2013. aastal 22 inimest, moodustades neljandiku kõigist liiklusõnnetuses hukkunutest.

2014. aastal oli niisuguseid hukkunuid 15, 2015. aastal 14 (viiendik kõigist hukkunutest). Samas võib ühes joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetuses ühekorraga hukkuda neli inimest, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Kaassõitjate mõjutamine

Ministeerium leiab, et kui siiani on peatähelepanu pööratud üksnes juhile, siis tegelikult ka teistel inimestel, kõrvalistujatel, on samuti vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees, mida ebakaine juht võib põhjustada.

Nii kirjutataksegi eeldatavasti 2017. aastast jõustuvasse seadusemuudatusse, et sõitja (välja arvatud alla 18-aastane) on kohustatud keelama juhil, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused, sõiduki juhtimise.

Samuti on sõitjal keelatud teadvalt istuda autosse, mida juhib joobeseisundile viitavate tunnustega juht.

Karistuse kohustuslik osa vangistus

Eelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma, kuid seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile.

Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: