Konkurentsi puudumine on Kopenhaagenisse lendamise veerandi jagu kallimaks teinud ({{commentsTotal}})

SAS-i lennuk.
SAS-i lennuk. Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Rahvuslik lennukompanii Nordica, mille peamiseks eesmärgiks on tagada Tallinnast häid lennuühendusi peamistesse ümberistumisjaamadesse, oli sunnitud konkurent SAS-i väljakurnamistaktika tõttu Kopenhaageni liini juba sügisel sulgema. Odavate hindadega Nordica liinilt välja söönud SAS on sestpeale hindu kõvasti tõstnud. Nüüd käib analoogne taktika Stockholmi liinil.

Eesti suurima reisibüroo Estraveli andmetel maksis ühe otsa lennupilet Kopenhaagenisse möödunud aasta esimeses kvartalis, mil otseliini opereerisid nii Estonian Air kui SAS, keskmiselt 278 eurot. Sügisel, mil Estonian Airi vahetas välja Nordic Aviation Group (nüüdne Nordica), suutis viimane Kopenhaageni liinil püsida vaid nädala ja andis alla: SAS-i taktikaga ei suudetud konkureerida.

Nimelt sättis Skandinaavia lennukompanii oma lennud samadele aegadele ning hoidis hindu madalamana. Vast alustanud rahvuslik lennukompanii ei saanud dumping-hindu ja paralleellende endale lubada ning sulges liini.

Monopoolsena Kopenhaageni otseliini turule jäänud SAS asuski hindu jõudsalt ülespoole kruvima: tänavu esimeses kvatalis maksis ühe otsa pilet juba keskmiselt 354 eurot ehk 27% rohkem kui aasta varem. Seejuures kütusehinnad on aastaga ju pigem langenud kui tõusnud.

Hindade kallinemine peegeldub ka reisijanumbrites: näiteks Estraveli klientidest lendas Kopenhaagenisse 30% vähem inimesi kui aasta varem. Kuna Kopenhaagenit kasutatakse peamiselt ümberistumiseks teistesse sihtkohtadesse lendamiseks, siis nüüd eelistatakse Taani pealinnale pigem Stockholmi, Helsingit või Saksamaa suurematesse linnadesse, kust on samuti head jätkuühendused.

Samuti kasutatakse Kopenhaagenisse lendamiseks ümberistumisega võimalusi, mis on ebamugavamad, ent soodsamad.

"Antud liini teenindamiseks oleks oluline omada tugevat strateegilist koodijagamise partnerit, pakkumaks mugavaid edasilennuvõimalusi. Täna pole SAS meile veel märku andnud, et nad oleks valmis sellel liinil koostööst rääkima. Kui peaks ilmnema aga SAS-i huvi, siis me kindlasti taas arutame tõsiselt Kopenhaageni liini võimalikkust," kommenteeris Nordica äriarenduse juht Sven Kukemelk ERR.ee-le ideed taas Kopenhaageni liin avada.

Stockholmi liinil sama taktika

Paraku aga ei rahuldunud SAS üksnes Kopenhaageni liini monopoliseerimisega. Nüüd käib samasugune külakurnamise taktika ka Stockholmi liinil, kus lennud on sätitud samadele aegadele ning konkureeritakse ka hindadega.

"SAS-i käitumine on sarnane kõikide teiste vedajate omaga, sest liini avamine ja sulgemine on eelkõige oportunistlik ehk võimaluse tekkides pannakse lennud sisse, esimeste probleemide korral lahkutakse turult, ning seotud lühiajalise strateegiaga. Kui toimub muutus strateegias, siis muutub ka plaan Tallinnasse lennata," kirjeldas Kukemelk.

"Seetõttu võib kindlalt öelda, et liinid, mida Nordica ei opereeri, saavad suure tõenäosusega tulevikus mõjutatud vedajate strateegiate muutumisest," oli Kukemelk veendunud.

Kuniks Stockholmi liinil on konkurents Nordica lendude näol olemas, püsib klientidel lootus, et hinnatõusu sellel liinil ei tule ning soodsaid ümberistumisvõimalusi jagub, kuivõrd reisibüroode käed jäävad lennusageduste ja hinnapoliitika mõjutamiseks lühikeseks.

Kukemelk rõhutas, et üksnes Nordica saab tagada Tallinnast stabiilsete ja jätkusuutlike otseühenduste toimimise. "Kui mõni lennufirma isegi teeb otsuse lühiajaliselt mõni liin avada, siis kõikidel teistel lennufirmadel puudub strateegiline huvi turu arendamiseks ning stabiilsuse hoidmiseks," rõhutas Kukemelk.



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: