EL-i suursaadikud toetasid Vene-sanktsioonide pikendamist, kuid osa riike nõuab suuremat arutelu
Euroopa Liit kiitis eile suursaadikute tasandil heaks Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamise poole aasta võrra, kuid osa liikmesriike soovib enne nende lõplikku heakskiitu sellel teemal mingit sisulisemat arutelu.
Praegused sanktsioonid kaotavad kehtivuse 31. juulil ning eesistujariik Holland soovib, et ametlik pikendamine saaks kinnituse enne 28.-29. juunini toimuvat Ülemkogu.
Suursaadikute tasandil (alaliste esindajate komitee (Comité des représentants permanents) ehk COREPER - Toim.) tehtud otsuse peavad veel heaks kiitma liikmesriikide ministrid. EUobserveri teatel soovis näiteks Prantsusmaa enne formaalset kinnitust parlamendiga aru pidada, kuigi põhimõtteliselt oli Pariisi esindaja sanktsioonide pikendamisega nõus.
"COREPER kiitis aruteluta heaks Vene majandussanktsioonide pikendamise kuni 31.01.2017. Kinnitamiseks on vaja veel ministrite heakskiitu, ükskõik milliste, kuna kõik Euroopa Liidu nõukogud on võrdsed. Küsimus on, kas seda saab teha juba 24. juunil üldasjade nõukogus (GAC) või tuleb rituaali pärast oodata üle Ülemkogu, ja siis tuleks ka Ülemkogu järeldustes üks rida sanktsioonide kohta öelda. Viimast soovib mõni liikmesriik, umbes 5, ja üldiselt on siiski tegu enda positsioneerimisega järgmisteks, sügisesteks aruteludeks," kirjutas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas oma blogis.
Osa liikmesriike soovib sanktsioonide asjus muudatusi
Suursaadikute kohtumine leidis aset pärast seda, kui nii Austria kui ka Saksamaa välisminister olid vihjanud, et Euroopa Liidu sanktsioonidepoliitikat tuleks muuta tulevikus selliseks, et kui Venemaa mingi Minski rahuleppe tingimuse täidab, vastaks EL sellele mõne sanktsiooni kaotamisega.
Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault omakorda ütles, et kuigi sanktsioonid saavad enne Ülemkogu automaatselt pikendatud, peaksid Euroopa Liidu juhid kuulama ära nn Normandia nelikus osalevate Prantsusmaa ja Saksamaa ülevaate Ukraina konflikti hetkeseisust.
Ministri arvates peaks teemat arutama sisuliselt ning et ka Ukraina peab Minski leppe täitmiseks oma osa tegema. Sarnaselt Austria ja Saksamaa ideele Vene-sanktsioone järk-järgult kaotama hakata ütles ka Ayrault, et kui Euroopa Liit suudab saata teele mõned "julgustavad märguanded ühele või teisele poolele", võib see kasulik olla.
Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu majandussanktsioonid ligi kaks aastat tagasi seoses Ukraina kriisiga. Venemaa kehtestas peagi omakorda ka vastusanktsioonid, millega keelati näiteks mitmete toiduainete import Euroopast Venemaale.
Kuigi mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Ungari - on Venemaa-vastaseid sanktsioone varem korduvalt kritiseerinud, pole ükski neist pikendamist otseselt ja ametlikult läbi kukutama hakanud.
Euroopa Liit on majandussanktsioonid sidunud otseselt Minski rahuleppe tingimuste täitmisega ning seda pole EL-i arvates teinud ei Kreml ega viimase poolt toetatud jõud Ida-Ukrainas. Näiteks peaks relvarahu reaalselt püsima ning Ukraina peaks saama võimaluse valvata kogu oma riigipiiri. Lisaks on Euroopa Liit kehtestanud veel eraldi sanktsioone, mis puudutavad Krimmi poolsaare okupeerimist ja annekteerimist.
Toimetaja: Laur Viirand