EL-i suursaadikud toetasid Vene-sanktsioonide pikendamist, kuid osa riike nõuab suuremat arutelu ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu lipud Brüsselis.
Euroopa Liidu lipud Brüsselis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liit kiitis eile suursaadikute tasandil heaks Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamise poole aasta võrra, kuid osa liikmesriike soovib enne nende lõplikku heakskiitu sellel teemal mingit sisulisemat arutelu.

Praegused sanktsioonid kaotavad kehtivuse 31. juulil ning eesistujariik Holland soovib, et ametlik pikendamine saaks kinnituse enne 28.-29. juunini toimuvat Ülemkogu.

Suursaadikute tasandil (alaliste esindajate komitee (Comité des représentants permanents) ehk COREPER - Toim.) tehtud otsuse peavad veel heaks kiitma liikmesriikide ministrid. EUobserveri teatel soovis näiteks Prantsusmaa enne formaalset kinnitust parlamendiga aru pidada, kuigi põhimõtteliselt oli Pariisi esindaja sanktsioonide pikendamisega nõus.

"COREPER kiitis aruteluta heaks Vene majandussanktsioonide pikendamise kuni 31.01.2017. Kinnitamiseks on vaja veel ministrite heakskiitu, ükskõik milliste, kuna kõik Euroopa Liidu nõukogud on võrdsed. Küsimus on, kas seda saab teha juba 24. juunil üldasjade nõukogus (GAC) või tuleb rituaali pärast oodata üle Ülemkogu, ja siis tuleks ka Ülemkogu järeldustes üks rida sanktsioonide kohta öelda. Viimast soovib mõni liikmesriik, umbes 5, ja üldiselt on siiski tegu enda positsioneerimisega järgmisteks, sügisesteks aruteludeks," kirjutas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas oma blogis.

Osa liikmesriike soovib sanktsioonide asjus muudatusi

Suursaadikute kohtumine leidis aset pärast seda, kui nii Austria kui ka Saksamaa välisminister olid vihjanud, et Euroopa Liidu sanktsioonidepoliitikat tuleks muuta tulevikus selliseks, et kui Venemaa mingi Minski rahuleppe tingimuse täidab, vastaks EL sellele mõne sanktsiooni kaotamisega.

Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault omakorda ütles, et kuigi sanktsioonid saavad enne Ülemkogu automaatselt pikendatud, peaksid Euroopa Liidu juhid kuulama ära nn Normandia nelikus osalevate Prantsusmaa ja Saksamaa ülevaate Ukraina konflikti hetkeseisust.

Ministri arvates peaks teemat arutama sisuliselt ning et ka Ukraina peab Minski leppe täitmiseks oma osa tegema. Sarnaselt Austria ja Saksamaa ideele Vene-sanktsioone järk-järgult kaotama hakata ütles ka Ayrault, et kui Euroopa Liit suudab saata teele mõned "julgustavad märguanded ühele või teisele poolele", võib see kasulik olla.

Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu majandussanktsioonid ligi kaks aastat tagasi seoses Ukraina kriisiga. Venemaa kehtestas peagi omakorda ka vastusanktsioonid, millega keelati näiteks mitmete toiduainete import Euroopast Venemaale.

Kuigi mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Ungari - on Venemaa-vastaseid sanktsioone varem korduvalt kritiseerinud, pole ükski neist pikendamist otseselt ja ametlikult läbi kukutama hakanud.

Euroopa Liit on majandussanktsioonid sidunud otseselt Minski rahuleppe tingimuste täitmisega ning seda pole EL-i arvates teinud ei Kreml ega viimase poolt toetatud jõud Ida-Ukrainas. Näiteks peaks relvarahu reaalselt püsima ning Ukraina peaks saama võimaluse valvata kogu oma riigipiiri. Lisaks on Euroopa Liit kehtestanud veel eraldi sanktsioone, mis puudutavad Krimmi poolsaare okupeerimist ja annekteerimist.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: