Advokaat: me arvestame Raivo Susi kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsusega ({{commentsTotal}})

Moskva Šeremetjevo lennujaamas veebruaris kinni peetud ja seejärel spionaažis kahtlustatuna vahistatud Eesti kodanikust lennundusärimehe Raivo Susi advokaadi Arkadi Tolpegini kinnitusel panustab ta õigeksmõistvale kohtuotsusele.

Tolpegin ütles ERR-i Moskva korrespondendile Anton Aleksejevile, et jättes kõrvale Venemaa üldise praktika spionaaži puudutavates kriminaalasjades, siis arvestab ta siiski õigeksmõistva kohtuotsusega.

Tolpegin avaldas lootust, et kõik menetlustoimingud kriminaalasjas lõpetatakse augusti lõpuks või septembri alguseks ning sügisel läheb kriminaalasi kohtusse.

"Me arvestame õigeksmõistva kohtuotsusega," kinnitas advokaat.

Tolpegin tõdes, et Vene ametivõimud inkrimineerivad Susile tegusid, mis ta on väidetavalt toime pannud aastatel 2006 ja 2007, kuid antud juhul tema kinnipidamine ligi 10 aastat hiljem mingit tähtsust ei oma, sest spionaažikuriteo puhul on aegumistähtaeg 15 aastat.

"Küsimus on selles, et ilmselt said uurimisorganid infot väidetava kuriteo kohta vahetult enne tema kinnipidamist. Tema enda (Susi-toim.) arvates on kriminaaluurimine seotud just tema äritegevusega, mis hõlmas mitmeotstarbelise strateegilise kauba ostu-müüki ning ilmselt seetõttu tekkisidki FSB-l (Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus) talle küsimused," nentis advokaat.

Tolpegini sõnul kvalifitseerub kriminaalkoodeksi järgi juba katse koguda sellise kauba kohta infot spionaažiks, kuid mingit seost ükskõik millise eriteenistusega Susil pole olnud.

"Seda hakkabki ta tõestama, kuid tegelikult on see meie õiguskaitseorganite töö tõestada vastupidist," märkis Tolpegin.

Advokaadi kinnitusel kohtus ta Susiga viimati eelmisel nädalal. "Ta peab vahi all hästi vastu, on vapper ja aktiivne. Kohtun temaga nädalas kaks kuni kolm korda ning seda just seoses menetlustoimingutega," märkis Tolpegin.

Advokaadi sõnul kohtub Susi regulaarselt ka Eesti konsuliga ning on konsuli toetusega rahul.

Susi võeti Šeremetjevo lennujaama transiiditsoonis kinni 11. veebruaril ning järgmisel päeval võeti ta Lefortovo kohtu otsusel vahi alla.

Susile kuulub mitu Eesti ettevõtet, mis tegelevad õppereaktiivlennukite kokkupanemise, remondi, teenindamise ja müügiga ning firmade klientideks olid Venemaa, Suurbritannia, USA ja Lääne-Euroopa lennundusklubide liikmed.

 

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: