Advokaat: me arvestame Raivo Susi kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsusega ({{commentsTotal}})

Moskva Šeremetjevo lennujaamas veebruaris kinni peetud ja seejärel spionaažis kahtlustatuna vahistatud Eesti kodanikust lennundusärimehe Raivo Susi advokaadi Arkadi Tolpegini kinnitusel panustab ta õigeksmõistvale kohtuotsusele.

Tolpegin ütles ERR-i Moskva korrespondendile Anton Aleksejevile, et jättes kõrvale Venemaa üldise praktika spionaaži puudutavates kriminaalasjades, siis arvestab ta siiski õigeksmõistva kohtuotsusega.

Tolpegin avaldas lootust, et kõik menetlustoimingud kriminaalasjas lõpetatakse augusti lõpuks või septembri alguseks ning sügisel läheb kriminaalasi kohtusse.

"Me arvestame õigeksmõistva kohtuotsusega," kinnitas advokaat.

Tolpegin tõdes, et Vene ametivõimud inkrimineerivad Susile tegusid, mis ta on väidetavalt toime pannud aastatel 2006 ja 2007, kuid antud juhul tema kinnipidamine ligi 10 aastat hiljem mingit tähtsust ei oma, sest spionaažikuriteo puhul on aegumistähtaeg 15 aastat.

"Küsimus on selles, et ilmselt said uurimisorganid infot väidetava kuriteo kohta vahetult enne tema kinnipidamist. Tema enda (Susi-toim.) arvates on kriminaaluurimine seotud just tema äritegevusega, mis hõlmas mitmeotstarbelise strateegilise kauba ostu-müüki ning ilmselt seetõttu tekkisidki FSB-l (Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus) talle küsimused," nentis advokaat.

Tolpegini sõnul kvalifitseerub kriminaalkoodeksi järgi juba katse koguda sellise kauba kohta infot spionaažiks, kuid mingit seost ükskõik millise eriteenistusega Susil pole olnud.

"Seda hakkabki ta tõestama, kuid tegelikult on see meie õiguskaitseorganite töö tõestada vastupidist," märkis Tolpegin.

Advokaadi kinnitusel kohtus ta Susiga viimati eelmisel nädalal. "Ta peab vahi all hästi vastu, on vapper ja aktiivne. Kohtun temaga nädalas kaks kuni kolm korda ning seda just seoses menetlustoimingutega," märkis Tolpegin.

Advokaadi sõnul kohtub Susi regulaarselt ka Eesti konsuliga ning on konsuli toetusega rahul.

Susi võeti Šeremetjevo lennujaama transiiditsoonis kinni 11. veebruaril ning järgmisel päeval võeti ta Lefortovo kohtu otsusel vahi alla.

Susile kuulub mitu Eesti ettevõtet, mis tegelevad õppereaktiivlennukite kokkupanemise, remondi, teenindamise ja müügiga ning firmade klientideks olid Venemaa, Suurbritannia, USA ja Lääne-Euroopa lennundusklubide liikmed.

 

Toimetaja: Marek Kuul



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema