Juncker ja Tsipras: Brexiti-hirmud näitavad, et Grexit oli loll idee ({{commentsTotal}})

Tsipras ja Juncker 21. juunil Ateenas.
Tsipras ja Juncker 21. juunil Ateenas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kreeka sai eile kätte järjekordse rahasüsti, millega riigi finantsseisu stabiliseerida. Ateenas said samal ajal kokku peaminister Alexis Tsipras ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes üheskoos nentisid, et kunagised spekulatsioonid Kreeka eurotsoonist lahkumise teemal olid "loll idee".

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) tegevdirektor Klaus Regling kinnitas, et Ateenale eraldati 7,5 miljardit eurot pärast seda, kui Euroopa Liit oli Ateena viimased sammud reformide rakendamisel heaks kiitnud, vahendasid Reuters, EUobserver ja Kathimerini.

Suurem osa äsja saadud rahasummast kulub Kreeka valitsusel seniste võlakohustuste täitmiseks.

Ateenasse visiidile saabunud Euroopa Komisjoni juht Juncker märkis, et Kreeka on praegu "õigel teel".

Peaminister Tsipras aga ütles ajakirjanikele, et praegused hirmud seoses Suurbritannia võimaliku lahkumisega Euroopa Liidust (Brexit) näitavad selgelt, kuivõrd "loll idee" oli kunagine jutt Kreeka eurotsoonist lahkumise (Grexit) teemal.

Valitsusjuhi kõrval seisnud Juncker tuletas aga meelde, kuidas ta olevat mingil perioodil selle idee vastu sisuliselt "üksi võidelnud".

"Kreeka on nüüdseks uue lehekülje pööranud ning kõik on sellega leppinud," lisas Tsipras.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: