Alo Lõhmus: inimnäolise euroliidu poole ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Suurbritannia rahvas otsustab homsel referendumil, kas see riik jätkab Euroopa Liidu liikmena või lööb ühendusest lahku. Olgu otsus milline tahes, mõjutab see kindlasti ka Eestit, ehkki me ei tea veel päris täpselt, kuidas.

Üks Suurbritannia referendumi positiivseid mõjusid võiks aga olla eestlaste enesekindluse tõus. Meie nimelt oleme selle, mis praegu Ühendkuningriigis aset leiab, juba hiljuti läbi elanud. Me teame, mis tunne neil on. Esimest korda ajaloos saavad eestlased ühe suurrahva hinges toimuvat vaadelda targa ja elukogenud vanema sõbra pilguga. Eks meenuta Suurbritannia euroliidust lahkumise ehk nn Brexiti poolt- ja vastuargumendid ju meie oma laulva revolutsiooni aegseid meeleolusid ning vaidlusi.

Brexiti kandev jõud on inglaste tärganud rahvustunne ning mure oma kodumaa saatuse pärast. Ajaleht The New York Times tsiteeris üht Brexiti veendunud toetajat:  „Rahvas tahab, et ta saaks valida neid, kes talle seadusi kirjutavad ja makse määravad, et ta saaks nendega rääkida ning vajadusel neid maha võtta. Rahvas ei taha mingi hinna eest oma suveräänsust, iseseisvust ja demokraatiat Brüsselile loovutada.“ Selles mõtteavalduses on lihtne ära tunda meie oma kunagist frustratsiooni kõike määravate Moskva seltsimeeste ning üleliiduliste ametkondade omavoli üle.

Brexiti teine mootor – tahe vähendada Suurbritanniasse või vähemalt Inglismaale suunduvat immigratsiooni – on samuti otsekui riim meie omaaegsele soovile „peatada Lasnamäe“. Meie tundsime end lämbuvat Eestisse saabuvate venekeelsete migrantide massis, inglased vaatavad hirmuga praegust immigratsioonikriisi ja ka idaeurooplaste, sh eestlaste saareriiki kolimist.

Üsna sarnased on ka vastuargumendid, mida esitati Eesti Nõukogude Liidust lahkumisele ja Suurbritannia Euroopa Liidust lahkulöömisele. Nii nagu omal ajal meile, ennustatakse ka Ühendkuningriigile majanduslikke raskusi ja välispoliitilist plindrisse jäämist. Meie kogemus kujunes siiski üsna vastupidiseks.

Samal ajal hoiatavad eurobürokraadid, et Inglismaa võib ahvatleda oma eeskuju järgima ka teisi liiduriike. See tundub tõenäoline, kui mõelda Eesti ja teiste Balti riikide rollile Nõukogude Liidu lammutajana.

Muidugi on ka olulisi erinevusi. Nõukogude Liit saatis Balti riikide iseseisvuspüüdlusi lämmatama tankid. Euroopa Liit seda teha ei saa ega soovigi. Vägivalla kasutamine võttis Nõukogude Liidult igasuguse ellujäämise võimaluse. Euroopa Liit, oma olemuselt ju siiski üllastele ja humaansetele ideaalidele rajatud ühendus, vaatab oma õõnestamist kõrvalt. Ja just seetõttu võibki Euroopa Liidust veel asja saada, ehk isegi koos Suurbritanniaga.

Saareriigi referendum võiks eurobürokraatidele kainestavalt mõjuda ning panna neid loobuma rahvaste ja inimeste elu liigse reglementeerimise soovist. Miks on Euroopa Liidul tarvis tegeleda totrustega, näiteks hõõgpirnide keelamisega põhjamaades, kus pirnidest eralduv soojus ei lähe raisku, vaid aitab kaasa ruumide kütmisele? Mis on Euroopa Liidu ametnikel pistmist sellega, millises vormis kauge ja kõrvalise Eesti valitsus toetab oma kohalikku väikest lennukompaniid?

Seesugused pisiasjad kompromiteerivad Euroopa Liidu suuri saavutusi rahu hoidmisel ja heaolu loomisel, need ei unune isegi pikkade aastate vältel ning võivad kriitilisel hetkel vormuda vastuhäälteks referendumil. Kui inglaste protestist sünnib aga uus rahulikum ja ratsionaalsem, nii-öelda inimnäolisem Euroopa Liit, millest on rahvastele ilmselgelt rohkem tulu kui tüli, siis pole referendum ette võetud asjata ning see on kasulik ka meile.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: