Alo Lõhmus: inimnäolise euroliidu poole ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Suurbritannia rahvas otsustab homsel referendumil, kas see riik jätkab Euroopa Liidu liikmena või lööb ühendusest lahku. Olgu otsus milline tahes, mõjutab see kindlasti ka Eestit, ehkki me ei tea veel päris täpselt, kuidas.

Üks Suurbritannia referendumi positiivseid mõjusid võiks aga olla eestlaste enesekindluse tõus. Meie nimelt oleme selle, mis praegu Ühendkuningriigis aset leiab, juba hiljuti läbi elanud. Me teame, mis tunne neil on. Esimest korda ajaloos saavad eestlased ühe suurrahva hinges toimuvat vaadelda targa ja elukogenud vanema sõbra pilguga. Eks meenuta Suurbritannia euroliidust lahkumise ehk nn Brexiti poolt- ja vastuargumendid ju meie oma laulva revolutsiooni aegseid meeleolusid ning vaidlusi.

Brexiti kandev jõud on inglaste tärganud rahvustunne ning mure oma kodumaa saatuse pärast. Ajaleht The New York Times tsiteeris üht Brexiti veendunud toetajat:  „Rahvas tahab, et ta saaks valida neid, kes talle seadusi kirjutavad ja makse määravad, et ta saaks nendega rääkida ning vajadusel neid maha võtta. Rahvas ei taha mingi hinna eest oma suveräänsust, iseseisvust ja demokraatiat Brüsselile loovutada.“ Selles mõtteavalduses on lihtne ära tunda meie oma kunagist frustratsiooni kõike määravate Moskva seltsimeeste ning üleliiduliste ametkondade omavoli üle.

Brexiti teine mootor – tahe vähendada Suurbritanniasse või vähemalt Inglismaale suunduvat immigratsiooni – on samuti otsekui riim meie omaaegsele soovile „peatada Lasnamäe“. Meie tundsime end lämbuvat Eestisse saabuvate venekeelsete migrantide massis, inglased vaatavad hirmuga praegust immigratsioonikriisi ja ka idaeurooplaste, sh eestlaste saareriiki kolimist.

Üsna sarnased on ka vastuargumendid, mida esitati Eesti Nõukogude Liidust lahkumisele ja Suurbritannia Euroopa Liidust lahkulöömisele. Nii nagu omal ajal meile, ennustatakse ka Ühendkuningriigile majanduslikke raskusi ja välispoliitilist plindrisse jäämist. Meie kogemus kujunes siiski üsna vastupidiseks.

Samal ajal hoiatavad eurobürokraadid, et Inglismaa võib ahvatleda oma eeskuju järgima ka teisi liiduriike. See tundub tõenäoline, kui mõelda Eesti ja teiste Balti riikide rollile Nõukogude Liidu lammutajana.

Muidugi on ka olulisi erinevusi. Nõukogude Liit saatis Balti riikide iseseisvuspüüdlusi lämmatama tankid. Euroopa Liit seda teha ei saa ega soovigi. Vägivalla kasutamine võttis Nõukogude Liidult igasuguse ellujäämise võimaluse. Euroopa Liit, oma olemuselt ju siiski üllastele ja humaansetele ideaalidele rajatud ühendus, vaatab oma õõnestamist kõrvalt. Ja just seetõttu võibki Euroopa Liidust veel asja saada, ehk isegi koos Suurbritanniaga.

Saareriigi referendum võiks eurobürokraatidele kainestavalt mõjuda ning panna neid loobuma rahvaste ja inimeste elu liigse reglementeerimise soovist. Miks on Euroopa Liidul tarvis tegeleda totrustega, näiteks hõõgpirnide keelamisega põhjamaades, kus pirnidest eralduv soojus ei lähe raisku, vaid aitab kaasa ruumide kütmisele? Mis on Euroopa Liidu ametnikel pistmist sellega, millises vormis kauge ja kõrvalise Eesti valitsus toetab oma kohalikku väikest lennukompaniid?

Seesugused pisiasjad kompromiteerivad Euroopa Liidu suuri saavutusi rahu hoidmisel ja heaolu loomisel, need ei unune isegi pikkade aastate vältel ning võivad kriitilisel hetkel vormuda vastuhäälteks referendumil. Kui inglaste protestist sünnib aga uus rahulikum ja ratsionaalsem, nii-öelda inimnäolisem Euroopa Liit, millest on rahvastele ilmselgelt rohkem tulu kui tüli, siis pole referendum ette võetud asjata ning see on kasulik ka meile.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema