Analüütikud: lahkumine EL-ist võib brittidele kalliks maksma minna ({{commentsTotal}})

Kampaania särk kirjaga: "Mina usun Suurbritanniasse." Autor: Paul Ellis/AFP/Scapinx

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib kalliks maksma minna, hindasid auditeerimis- ja nõustamisfirma Grant Thornton UK analüütikud brittide lahkumise võimalikku mõju nii saareriigile endale kui ka ülejäänud liidu riikidele.

Kuigi lahkumise pooldajate leer väidab, et Euroopa Liidul on britte rohkem vaja kui brittidel liitu, räägivad numbrid teist keelt, võttis Grant Thornton Balticu juhtiv partner Mati Nõmmiste Londoni kolleegide järeldused kokku.

Analüütikute hinnangul võib seekordse referendumi otsus tulla emotsioonidel põhinev, sest kuigi 65 miljoni elanikuga riik on üliolulise valiku ees, kurdavad nii "jah" kui ka "ei" leeri pooldajad, et debattides ei ole olnud piisavalt fakte, mis aitaksid inimestel informeeritud otsust langetada.

Referendumil "jah" või "ei" vastust kaaludes on esimene küsimus, kas EL-ist välja astudes saab Suurbritannia majanduskasv olema tugevam või nõrgem, jätkusuutlikum või haavatavam. Praegu on Suurbritannia üks neist EL-i riikidest, kus majandus kasvab. Ennustatakse aga, et brittide EL-ist lahkumine toob muuhulgas kaasa 500 miljoni tarbijaga siseturust ilmajäämise. Vähe sellest – juba lahkumise hirm on teinud oma töö ja näiteks IMF langetas tänavu kevadel Suurbritannia selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,9 protsendile.

Lahkumise pooldajad on argumendina välja toonud, et selle sammuga pääseks Suurbritannia EL-i ühisesse eelarvesse panustamisest ning et EL vajab britte rohkem kui britid Euroopa Liitu. Samas on tulu, mille britid ühisturu liikmena ja EL-i poliitikakujundamises kaasarääkijana saavad, suurem kulust, mis ühisesse eelarvesse läheb.

Teine oluline küsimus on analüütikute sõnul see, kuidas aitab Suurbritannia lahendada Euroopas endiselt kuuma teemana püsivat sisserändekriisi – nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Kolmanda teemana võiks nende hinnangul arutleda, kas Suurbritannial on suurem mõju iseseisvalt või EL-i liikmena. Selleski aitavad laiemat pilti näha numbrid, täpsemalt sisemajanduse kogutoodangu (SKT) maht.

Mullu oli USA ehk maailma suurima majanduse SKT ligi 18 miljardit dollarit, EL-il ilma Suurbritanniata 13,4 miljardit, Hiinas 11,4 miljardit. Brittide SKT oli 2015. aastal 2,8 miljardit dollarit ehk vähem kui Saksamaal (3,4 miljardit).

Referendumi "ei" tähendab analüütikute sõnul tegelikult seda, et Suurbritannia ei lahku kohe, vaid püsib liidus seni, kuni kestavad väljumisläbirääkimised. Nende kestuseks on EL-i lepingute järgi lubatud kaks aastat, vajadusel ka kauem. Seni kuni läbirääkimised kestavad, panustab Suurbritannia endiselt ka EL-i ühisesse eelarvesse.

Kui lahkumisläbirääkimised tõesti peaksid algama, siis mõjutab see ka ülejäänud 27 liikmesriiki. On ju Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Itaalias ja Hispaanias üsna tugevad euroskeptilised liikumised, kes võivad brittide lahkumisvõimalusest innustust saada.

Samuti on mõjud teiste EL-i riikide majandusele. Royal Bank of Scotlandi kümnel kriteeriumil (otsesed välisinvesteeringud, eksport, pangandus jms) põhinevas analüüsis viidatakse, et Ida-Euroopa riikidele peaks mõju olema väike, aga suurim mõju ilmneb Küprose ja Kreeka jaoks. Ka Iirimaal on Suurbritanniaga ajalooliselt välja kujunenud tugevad kaubandussuhted, samuti on need riigid seotud finantsteenuste kaudu.

Kui USA president Barack Obama tänavu aprillis Suurbritanniat külastas, rõhutas ta, et kahe riigi aktiivse kaubavahetuse jätkumiseks on oluline, et Suurbritannia jätkaks EL-i liikmena. Euroopa Liit on USA kaupade ja teenuste suurim sihtturg ning Suurbritanniasse suundub ameeriklaste EL-i suunalisest ekspordist suisa neljandik.

Analüütikute sõnul on seega kaalul palju - Suurbritannia tulevik ja heaolu.

23. juuni hääletustulemused näitavad, millisena soovivad britid näha oma riiki, kuidas tahetakse suhelda oma naabritega ja ülejäänud maailmaga, kuidas plaanitakse tagada majanduskasvuks sobiv keskkond, sealhuglas ekspordivõimalused ja kas Suurbritannia tahab tulevikule vastu minna üksi või osana laiemast piirkondlikust ühendusest.

Toimetaja: Merili Nael



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.