Analüütikud: lahkumine EL-ist võib brittidele kalliks maksma minna ({{commentsTotal}})

Kampaania särk kirjaga:
Kampaania särk kirjaga: "Mina usun Suurbritanniasse." Autor/allikas: Paul Ellis/AFP/Scapinx

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib kalliks maksma minna, hindasid auditeerimis- ja nõustamisfirma Grant Thornton UK analüütikud brittide lahkumise võimalikku mõju nii saareriigile endale kui ka ülejäänud liidu riikidele.

Kuigi lahkumise pooldajate leer väidab, et Euroopa Liidul on britte rohkem vaja kui brittidel liitu, räägivad numbrid teist keelt, võttis Grant Thornton Balticu juhtiv partner Mati Nõmmiste Londoni kolleegide järeldused kokku.

Analüütikute hinnangul võib seekordse referendumi otsus tulla emotsioonidel põhinev, sest kuigi 65 miljoni elanikuga riik on üliolulise valiku ees, kurdavad nii "jah" kui ka "ei" leeri pooldajad, et debattides ei ole olnud piisavalt fakte, mis aitaksid inimestel informeeritud otsust langetada.

Referendumil "jah" või "ei" vastust kaaludes on esimene küsimus, kas EL-ist välja astudes saab Suurbritannia majanduskasv olema tugevam või nõrgem, jätkusuutlikum või haavatavam. Praegu on Suurbritannia üks neist EL-i riikidest, kus majandus kasvab. Ennustatakse aga, et brittide EL-ist lahkumine toob muuhulgas kaasa 500 miljoni tarbijaga siseturust ilmajäämise. Vähe sellest – juba lahkumise hirm on teinud oma töö ja näiteks IMF langetas tänavu kevadel Suurbritannia selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,9 protsendile.

Lahkumise pooldajad on argumendina välja toonud, et selle sammuga pääseks Suurbritannia EL-i ühisesse eelarvesse panustamisest ning et EL vajab britte rohkem kui britid Euroopa Liitu. Samas on tulu, mille britid ühisturu liikmena ja EL-i poliitikakujundamises kaasarääkijana saavad, suurem kulust, mis ühisesse eelarvesse läheb.

Teine oluline küsimus on analüütikute sõnul see, kuidas aitab Suurbritannia lahendada Euroopas endiselt kuuma teemana püsivat sisserändekriisi – nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Kolmanda teemana võiks nende hinnangul arutleda, kas Suurbritannial on suurem mõju iseseisvalt või EL-i liikmena. Selleski aitavad laiemat pilti näha numbrid, täpsemalt sisemajanduse kogutoodangu (SKT) maht.

Mullu oli USA ehk maailma suurima majanduse SKT ligi 18 miljardit dollarit, EL-il ilma Suurbritanniata 13,4 miljardit, Hiinas 11,4 miljardit. Brittide SKT oli 2015. aastal 2,8 miljardit dollarit ehk vähem kui Saksamaal (3,4 miljardit).

Referendumi "ei" tähendab analüütikute sõnul tegelikult seda, et Suurbritannia ei lahku kohe, vaid püsib liidus seni, kuni kestavad väljumisläbirääkimised. Nende kestuseks on EL-i lepingute järgi lubatud kaks aastat, vajadusel ka kauem. Seni kuni läbirääkimised kestavad, panustab Suurbritannia endiselt ka EL-i ühisesse eelarvesse.

Kui lahkumisläbirääkimised tõesti peaksid algama, siis mõjutab see ka ülejäänud 27 liikmesriiki. On ju Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Itaalias ja Hispaanias üsna tugevad euroskeptilised liikumised, kes võivad brittide lahkumisvõimalusest innustust saada.

Samuti on mõjud teiste EL-i riikide majandusele. Royal Bank of Scotlandi kümnel kriteeriumil (otsesed välisinvesteeringud, eksport, pangandus jms) põhinevas analüüsis viidatakse, et Ida-Euroopa riikidele peaks mõju olema väike, aga suurim mõju ilmneb Küprose ja Kreeka jaoks. Ka Iirimaal on Suurbritanniaga ajalooliselt välja kujunenud tugevad kaubandussuhted, samuti on need riigid seotud finantsteenuste kaudu.

Kui USA president Barack Obama tänavu aprillis Suurbritanniat külastas, rõhutas ta, et kahe riigi aktiivse kaubavahetuse jätkumiseks on oluline, et Suurbritannia jätkaks EL-i liikmena. Euroopa Liit on USA kaupade ja teenuste suurim sihtturg ning Suurbritanniasse suundub ameeriklaste EL-i suunalisest ekspordist suisa neljandik.

Analüütikute sõnul on seega kaalul palju - Suurbritannia tulevik ja heaolu.

23. juuni hääletustulemused näitavad, millisena soovivad britid näha oma riiki, kuidas tahetakse suhelda oma naabritega ja ülejäänud maailmaga, kuidas plaanitakse tagada majanduskasvuks sobiv keskkond, sealhuglas ekspordivõimalused ja kas Suurbritannia tahab tulevikule vastu minna üksi või osana laiemast piirkondlikust ühendusest.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: